*
On antud mulle keha – milleks see,
nii üks ja ainus, minuomane?

Õnn hingata ja olla – keda peaks
seepärast tänama, kes öelda teaks?

Ma olen aednik, lill ma olen ka,
maailma vanglas pole üksi ma.

On igaviku klaasil uduring –
kus seda puutunud mu elav hing.

Jääb sinna kirjatrükk, mis praegu soe,
ei sõnumit veel keegi välja loe.

Las hetked maha raputavad sao,
see kallis kiri klaasi pealt ei kao.

Vene keelest tõlkinud Märt Väljataga