Barlachi laul; Ja juba kaldale jõudnud; Kodumaa

Barlachi laul

Ah, ema, aken kinni löö,
sest taevas tõotab kurja,
seal taamal seisab pilvemüür,
et langeda me turja.

Eelaimus on meil paha,
suur häda ootab meid,
näe, taevast langeb maha
hulk inglikorjuseid.

Ah, ema, pane kinni uks,
teel rotiparv on siia,
ees näljased ja taga need,
kes söönud üleliia.

Eelaimus on meil paha,
suur häda ootab meid,
näe, taevast langeb maha
hulk inglikorjuseid.

Ah, ema, sulge silmad nüüd,
on vihm ja rotid juba
saand sisse igast unund praost,
neid peagi täis on tuba.

Eelaimus on meil paha,
suur häda ootab meid,
näe, taevast langeb maha
hulk inglikorjuseid.
1963

Ja juba kaldale jõudnud

Ja juba kaldale jõudnud,
kuid istudes paadis veel,
me nägime, kuidas taevas
nii kaunilt peegeldus veel,
ja pirnipuus lendas kalu
ja vagusi vajudes
üks lennuk ujus järves
ja purunes pajudes,
            jah, pajudes.

Mis saab küll me unistustest
sel lõhkirebitud maal?
Ei kasva kinni haavad
nii kehva sideme all.
Mis juhtub me sõpradega,
mis sinu ja minuga?
Ma laseksin meeleldi jalga
ja meeleldi jääksin ka,
jah, jääksin ka.
1976

Kodumaa

Kui rahu otsin, sünnib riid;
kui taotlen elule ma sära,
jääb lühikeseks aja niit,
et saada kõik, kõik annan ära.
Ma sõpru söön, mind kütkes peab
hull kodumaanälg ja see isu
on surm, mis enda poole veab,
kuid mind ta poole küll ei kisu.
Und nautida košmaarita,
taas virguda, siis jälle magad,
tass teed ja – naksti – klaarida
kõik inimsoo probleemirägad.
Hing talumatut taludes
peab ürgnoort vabadusesõda,
kus kaotused on võitudes,
kuid tähtsaim siht on armastada!

Ma õhtul klaasi veini joon,
mu naisuke, bakhandi moodi,
meist saagu kaheselgne loom,
et õõtsuks taas me lendav voodi!
Ballaadi sulle teen, kui händ
mu salamandril, mis läks katki,
on jälle ära paranend –
nii, lumpen, laulud valmivadki.

Kui rahu otsin, sünnib riid;
kui taotlen elule ma sära,
jääb lühikeseks aja niit;
et saada kõik, kõik annan ära.
Söön vaenlasi, mind kütkes peab
hull kättemaksunälg, see isu
on surm, mis enda poole veab,
kuid mind ta poole küll ei kisu.

2006

WOLF BIERMANN sündis 1936. aastal Hamburgis. 17-aastaselt, pärast kooli lõpetamist, emigreerus ta Saksa Liitvabariigist Saksa Demokraatlikku Vabariiki, kus õppis Berliini ülikoolis filosoofiat ja matemaatikat ning töötas teatris Berliner Ensemble. 60ndate keskpaigaks oli temast saanud legendaarne laulik, kelle nonkonformism läks vastuollu DDR-i ametliku parteijoonega; järgnesid esinemiskeelud ja 1976. aastal, kui Biermann viibis turneel Lääne-Saksamaal, võeti talt kodakondsus. (Aasta hiljem lubati Läände emigreeruda ka Biermanni tollasel abikaasal näitlejanna Eva-Maria Hagenil ja tolle tütrel Nina Hagenil.) Läänes jätkas Biermann Erich Honeckeri režiimi kriitikat ja muid ühiskondlikult sekkuvaid väljaastumisi ning temast on kujunenud üks mõjukamaid saksa avalikke intellektuaale. Wolf Biermann esineb 7. mail Tartus festivalil Prima Vista.

Vikerkaar