*unustasin ära, et olen kodutu… jt luuletusi

***
unustasin ära,
et olen kodutu
ja jäin siia elama
mõneks kuuks

siis tuli jälle kolida
üks kass vajas hoidmist
mina vajasin ka hoidmist
nii et vahepeal kolisin su
kaissu

homme kolin jälle
sõprade diivanile
sõprade köögilauale
külmkappi
ja esikusse

tompa utca 20
guyon köz 2
sonnenallee 27
etc

kõik aadressid on fiktiivsed

kord siin, kord seal
võltsdokumentidega
võõras linnas
mu aadressikaart valetab
või luiskab, luuletab

mina ei valeta
ma elan siin, ausõna
mul on rõdul potitaimed ja seinas vaip
või
mul on seinas auk
ja köögiaknal tuhatoosid

meie loeme siin Berliner Tageszeitungit
minu kodus on vannituba alati puhas
või
minu kodus on vannitoapõrand
alati täis kubemekarvu

elan puulatvade kõrgusel, elan kolmandal korrusel,
mida siin linnas loetakse esimeseks korruseks

harju ära, tere, mina olen piret, P-I-RET,
jess, kedagi pole köögis, uus vaade, uus seltskond,
uus kodukord, korista, ära korista, kas sul pardlit on,
mul polegi palju mööblit vaja

kodu on see, kus su hambahari on
kodu on see, kus sa oled maganud rohkem kui neli ööd
kodu on see, kus sind keegi ootab
vahel on selleks
tühi ruum

The Blaha

kujutan ette,
kuidas kusetolm, suitsukonide tuhk,
asfaldisse tallatud nätsud,
pruunikad süljelärakad,
maasmagajate higi ja langenud ihukarvad,
autorataste tökat, koerte ja inimeste sitt,
turistide maomahl ja poolseeditud tänavapitsa

ning seda kõike leotanud doonaust tõusnud niiskus

tulevad taldupidi kaasa mu korterisse,
kuhu astun, kui olen ukse enda järel lukku keeranud,
mu tuppa, kuhu jõuan, kui olen saapad esikusse karantiini jätnud,
mu voodisse, kuhu ma ei jäta isegi linnaskäinud sokke jalga,

aga see tuleb ikkagi kaasa
ja nagu puuürask uuristab põrandat mööda minuni raja,
nii et põrand ja mina muutume pehkinud pudiks,
blahale söödaks ja eluasemeks,
ma ei saa selle vastu midagi teha,
blaha on mu toas ja tema kombitsad küündivad mu õõnde

***
mu emakas munes muna
müün maha
500 € tk

mu dna kasvab kuskil üles
sügab minu lõuajoont
kergitab mu kulmukaart

tehnoloogiliselt vahendatud emadus
olen infoema, emaplaat

külvan ennast üle ilma
kõhus pole kedagi

***
võta kolm viilu leiba
(viska hallitanud ära)
pista rösterisse

määri leibadele margariini
(koori rääs enne maha)
lõika juustuviile
kuhja kõik kihiti

ja nimeta see õhtusöögiks

***
söön
nagu tubli laps

söön
kahte keedetud muna
jäid veidi pehmeks
ja ei midagi muud
hommikuks

söön
üksi
kraanikausi kohal
kiirelt ära ühe apelsini
et oleks söödud

söön
aga ei jaksa süüa
restoranis
tomatisuppi
(kokk pärast küsis, kas sai soolane)

ei ole enam isu
toita seda keha

***
kas saab siin maal veel ühe elu ära elada

või põleme kõik sisse


Comments

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Vikerkaar