Oh, ema, oh millest küll vesta?
Me vaenlane ükskord saab lakki.
Meil tuleb veel sutike kesta,
meil ees on veel mitu atakki.
Öö laskub, öö kaevikuline,
me kaardiväerood hõivab koopa …
Kord Vene soldati sinel
toob vabadust rahvail Euroopa.
Veel kaevikuis – korpas, kõõmas –
ja sarade varjus mu kodu.
Ja Doonau kohal, näe, lõõmas
on Austria kirikuid rodu.
Kui õelus käib põlengu vine
meid kaevikuis kosimas, kuni
on koidik ja komandör mine-
kut tagasi hoidma ei luni.
Me rinnal on automaadid
ja vanus on kuusteist pluss kolm
ja viimne kui ketas on laadit
ja uttu kaob jalgade tolm.
Ja kui ma ka hukutan enda
ja haua saan võõramaa soopa,
mind, poisikest, noorukest venda
ei unusta eales Euroopa.
1945 Austrias
Vene keelest tõlkinud Paul Bock
Ilmunud Vikerkaares 1999, nr 8–9
Lisa kommentaar