***
tigu tõusis ja käis
sest Jeesus ütles nõnda
tigu küsis: kulla Jeesus
kas tohib ma limpsin sind natuke
no muidugi vastas Jeesus ja heitis pikali
kõik teod tulid ta ihule maiustama
kus Jeesus norskas hakkasid ööbikud laulma
tema asemest saigi Ööbikuorg
väike roheline taim kerkis sita seest
ja harvester ütles: mina olen tee tõde
ja surm
me läheme maailma äärele rääkisid teod
seal ripub ju Jeesus jalgupidi üles poodud
juuksed langevad alla nagu mürisev kosk
***
ebaõigluse mätta otsas
kasvab väike lill ta pead silitab
kuri tuul aga lill paindub
õige õrnalt ah meri on nii ligidal
selles meres elavad kõik kes murdusid
tee ääres kes ei teadnud mida teha
kelle veri vabanes siis kui lumi sulas
seisan mätta varjus minu pea kohal
tuuheleb lill nagu tuhandeaastane mänd
üks okas kukub tungib noolena rinda
ma tänan sind mätas tänan sind ebaõiglus
et tegid mu sisse augu nüüd alles näen
oma südant üks imelik mullane pundar
sametlest poeb juurte vahele talvituma
***
mahajäetud aiad mahajäetud majad
mahajäetud naised mahajäetud lapsed
mahajäetud vanamehed mahajäetud
vihmaussid
ratas sõidab nahinal üle mahajäetud lehtede
vingerdades vihmausside vahel rong
kihutab mööda kihutab nii aeglaselt
et läbi akna võiks mõnda reisijat näha
kaks vanainimest paks poiss ilus tüdruk
asjaliku moega naine mõnusa näoga mutike
muidugi näeksin neid kui istuksin rongis
mida jumalanna sõrmega lükkab
viimase mere poole
see rong hõljub nagu nastik vetikate ja
rannakivide vahel
uudishimulik mahajäetud
rong
***
õun pakatab
õun pakatab suvisest päikesest
ja mustadest ussiaukudest
kui hammustan tüki pistab pea välja
rohekas õunauss helkiv nagu berüll
pea tingerdab siia-sinna
siis tõmbub küsimärgina konksu
ja ütleb: ma tunnen sind
see oled sina
aga miks aga millal tahaksin vastata
kui uss juba jätkab: sul pole midagi meeles
sa ei mäleta kas olid poiss või tüdruk
enne kui emaüska jõudsid sul pole värvi
ega õunapuu oksa
aga mina mäletan
neiud kuidas tulite randa et pühkida merd
ja leidsite adru pealt lohe kui kirju linnu
mina olen meremao saba
***
sõjamees tuli ja vaatas liblikaid
hei liblikad teiegi olete ju linnud
kui te niimoodi lindate
teie tiivad on nagu uimed te võtate minult
relvad ma olen nii üksinda
liblikad ei vastanud midagi
aga kalad vee all rääkisid nõnda: sina
oled sõjamees aga kus on su rahunaine
me pole uimased meil on teepõõsa silmad
meie uimed on tiivad me lindame nagu kivid
kui rahunaine metsa äärde jõudis
oli sõjamees juba surnud keegi ei osanud
öelda kust tuli see hirmutav luukambri lehk
sest sõjamees oli puhas kõveras puu all
nagu sündimata laps kes ema helinat kuulab
***
kaleidoskoopiline monogaamia
üks sõna on pikem kui teine aga kumb on ilusam
otsustage ise
siin madalal langenud lehtede vahel
on mul palju sõpru nad ütlevad talv on tulekul
talv tuleb ja jätab meile Kolumbuse kuunari
et purjetada Ameerikasse
aga mina ei taha Ameerikasse
ma ei taha vallutust ei taha vaprat uut ilma
kullaotsijaid ega kauboisid
ma tahan langenud lehtede vahel
üht surmasuudlust et surmasõlm hargneks lahti
ja avaneks lumi isegi kui ta ei sula
isegi kui selle lume all oled sina
vaatepunkt ei muutu pöördub ainult pilt
kaleidoskoopiline polügaamia
***
kodu on alati ilus
isegi kui ta saab pommiga pihta
pommiauk võib olla armas nagu needus
väike Krišna käis jõe ääres mängimas
tagasi tulles kitusid teised lapsed: Krišna
sõi muda meie ei söönud ausalt emme
emme vaatas lapse kurku ja nägi
tervet maailma nägi oma koduküla oma kodu
nägi end vaatamas väiksele lapsele kurku
droonid näevad kõike nad põrisevad mõnust
iga kodu on näha iga kodu on ilus
igast kodust võib saada pommiauk nagu kuristik
see kuristik on nii armas täis musta muda
mida väike Krišna jõe ääres himukalt sõi
***
sisalik tuli
kaevule ristik on valge
ega liiguta
pilved ujuvad puude vahelt läbi
ühest pilvest saab kaks kassid
tõstavad sabad püsti nagu lipud
hööritavad tagumikku ja kaovad heina sisse
minu ema sünnitab minu
mina sünnitan jälle oma ema
kas sa tunned seda jõudu seda värbamist
tuhandeaastast nekrutipõlve
vana hobuse unenäos tuleb soldat
tagasi koduõuele
unistama ja surema
Lisa kommentaar