Andaluusia copla’d ja laulukatked
Anonüümsete originaalide põhjal
1
Jeesus, ma suren,
vabasta mind sellest mehest,
kes haiseb abikaasusest
terve öö.
2
Kitarri et mängida
tõmmule tüdrukule,
piparmündiga pesin käsi.
3
Silmitsi,
ilma et midagi öelda oleks –
oleme nagu Valencia
müüride ringis.
4
Et sind unustada,
läheb mul vaja teist päikest,
teist kuud, käsusõnu
ühelt teiselt Jumalalt.
5
Keha luuletustest on pakil
otsekui herilaspesa –
igaüks nügimas teist,
et näha, kes kõigepealt väljub.
6
Mine ütle oma emale,
et ta su alkoovi viiks
ja süütaks küünlad su ees.
Ütle talle, et minul on sinust villand.
7
Jookse ja ütle oma emale,
et ta pügaks sind põhjalikult –
las ta võtab su taas tissi otsa
ja õpetab, mismoodi olla mees.
8
Ära ütle, et armastasid mind,
ütle, et kivi sa armastasid,
mis ookeanipõhja vajus.
9
Välja siit, tee et sa kaod,
just nagu lamp kempsulaes
paistad sa millele tahes.
10
Kullake, kui oled võõrastega,
ära tee seda väikest asja,
mida sa minule tegid.
11
Kes iganes suudab laulda
nii metsikus valus kui mina,
peaks rajama okastara
oma südame ümber.
12
Võõras siinkandis,
kohalikelt ma pärin,
kes on see tõmmu tüdruk,
kes leinates on nii kaunis?
13
Armastan sind? Muidugi mõista.
Kõnelen sinuga? Kus aga saan.
Abiellun? Viigipuuleht
selle puu ladvast ei lange.
14
See lollakas tüdruk mõtles, et hakkan tönnima.
Kas ta ei tea siis, et kõrtsis
õnne müüakse annushaaval?
15
Kui su sõnumitooja
saabus teatega, et
sa mind ei armasta enam,
itsitas isegi kass.
16
Kolm korda ma koputasin
su raudväravale keskööl.
Armust surija kohta, mu tüdruk,
oled ikka unekott küll.
17
Sinu silmad ja minu omad
põimusid põldmarjaväätidena
omaniku tara alt läbi.
18
Mõned tülid on kõigest kapriisid.
Mõned on illusioonid.
Mõnesse tülisse kolid
sisse kui üürituppa.
19
Oleks mul viis sõrme,
annaksin väikse, et ma sind kunagi kohanud poleks.
Annaksin neljanda sõrme,
et ma su nime ei teaks.
Annaksin kolmanda,
et ma sind puutunud poleks.
Teise ma annaksin,
et me vaid poleks armatsenud.
Kristus, kui mul oleks ka üksainus sõrm,
ta annaksin meeleldi ära,
et ma su nägu iialgi poleks näinud,
hommiku jaanimardikas.
20
Vaene mees haiseb surmast.
Viska ta auku.
Kõlin te taskus?
Requiescat in pace. Amen.
Kaheksa hispaania mõistatust
Anonüümsete originaalide põhjal
1
Olen kohutav külaline,
keegi ei taha mind,
ent ei lähe ma sinul meelest
enne, kui võõrustad mind.
Kes ma olen?
Nälg.
2
Rohelus, rohelus,
rohelusest ma sündisin, nüüd
troonin Jumala kohal?
Okaskroon.
3
Pähklikausike,
riiulil päeval,
laiali pillatud öösel?
Tähed.
4
Mida võis karjus
näha mägedes,
mida kuningaski ei näe,
mida paavst oma troonil ei näe –
ega isegi kõikvõimas Jumal?
Endaga võrdväärset.
5
Vaikselt viibisin oma toas,
kui nad mulle järele tulid.
Nüüd vang olen endiselt, ent
akna kaudu pages mu maja –
kes olen?
Kalake võrgus.
6
Kõndisin mööda rada, mis ei pöördunud tagasi
ja nad võtsid mu seljast keebi, mida ma eal ei kandnud.
Läksin salatipeenrasse, korjasin õunu.
Kastanite omanik tuli.
– Mida sa teed minu salatipeenras?
– Tõrusid korjan,
magusaid nagu artišokimesi.
Mis ma olen?
Nõme mõistatus.
7
Käin küüni ees tähtsalt ringi,
nokkides sõklaid.
Kes olen?
Kana.
– Situ kõikide nende peale,
kes peavad end kõiketeadjaks.
– Et mõistsin ära su mõistatuse,
situn ma sulle suhu.
8
Viis härga kündmas
ainsama äkke ees –
mis on see pime töö
kesapõllul?
Käekiri.
Vanad prantsuse mõistatused
Anonüümsete originaalide põhjal
Mida kunagi pole olnud ega kunagi olema saa?
– Hiirepesa kassi kõrvas.
Läbib metsi, ent varju ei heida?
– Kellalöögid.
Surnud, ometi tantsib?
– Talvine tammeleht.
Laulab alla minnes, nutab üles tulles?
– Ämber kaevus.
Narmendav, üles ei harune,
ilma nõela pistmata?
– Pilvine taevas.
Kõigub, võbeleb
punane roos õhus?
– Mees kõndimas laternaga.
Neli väikest reit voodis,
siksak keskel?
– Kreeka pähkel.
Ümmargune kui münt,
kärmem kui ratsanik?
– Silm.
Neelas meid alla ja meie ei märganudki?
– Aeg.
Inglise keelest tõlkinud Doris Kareva
D. NURKSE (Dennis Nurkse) sündis 1949. aastal New Jerseys majandusteadlase Ragnar Wilhelm Nurkse perekonnas. D. Nurkse on avaldanud tosin luuleraamatut ning pälvinud mainekaid auhindu, sh Ameerika Kunstide Akadeemialt kirjanduspreemia, Guggenheimi luulestipendiumi, kaks korda New Yorgi kirjandusstipendiumi, kaks korda USA agentuuri National Endowment of the Arts stipendiumi ja Whitingi kirjanduspreemia. Ta on kirjutanud ka inimõiguste, eriti laste õiguste teemal ning kuulunud aastail 2007–2010 Amnesty Internationali nõukokku. D. Nurkse loomingut on tõlgitud mitmesse keelde ning ta on esinenud festivalidel üle maailma. Olnud Brooklyni poet laureate aastail 1996–2001. Ka tema 2012. aastal ilmunud luulekogu, kust pärinevad käesolevad tõlked (või tõlgete tõlked), kannab nime „Öö Brooklynis“. D. Nurkse on õpetanud loovkirjutamist Sarah Lawrence College’is. Eestikeelses tõlkes ilmus mullu Nurkse luulekogu „Hääled üle vee“ (originaal 1993). D. K.
Lisa kommentaar