Vikerkaar 1-2 2014

LUULE

Loitsud kurjade vaimude tõrjumiseks
Sumeri-akadi bilingvast tõlkinud Amar Annus

Triin Soomets
Tsoon nr 2; *kahel pool kostavad…; *metakalmistu koolnud…; *ykskõik mida teed…; *maa tõuseb yles; Loits; *ta ei uskunud…

Lautréamont
Maldorori laulud
Prantsuse keelest tõlkinud Anti Saar

(:)kivisildnik
(:)tunnete sümfoonia nr 1; (:)tunnete sümfoonia nr 2; (:)tunnete sümfoonia nr 3; (:)tunnete sümfoonia nr 4; (:)tunnete sümfoonia nr 5; (:)eesti kultuuri igavus; (:)inimkond – nende kõigi lugu; (:)kui sa armastad; (:)kaevake kuradid

Jürgen Rooste
Lolittaggedon (vart enne inimkonna südaööd)

 

PROOSA

Triin Tasuja
Õed

Ervin Õunapuu
Kui ingel laskus

 

ARTIKLID

Kristiina Ross
Eesti kurjast

Urmas Nõmmik
Iiob ja tema ainumas Jumal

David Hume
Dialoogid loomulikust religioonist
Inglise keelest tõlkinud Märt Väljataga

Lev Tolstoi
Kurja juur
Vene keelest tõlkinud Rainis Toomemaa
Kus on kurja juur, mille pärast me kõik kannatame?
Kõik kaebavad selle üle, et meie elu pole hää, et inimestes on kasvanud kuri ja kuhtunud armastus, nagu on öeldud evangeeliumis. Rikkad ja tugevad kaebavad selle üle, et inimesed on kõlbeliselt alla käinud, et inimestes pole enam austust vanemate ja ülemuste vastu, et jumalakartus on kadunud, et inimesed anduvad joomisele ja liiderdamisele; vaesed ja nõrgad kaebavad selle üle, et nende elu lämmatab töö ja vaesus, et rikkad on võtnud endale kogu vara, maad, kapitalid ning peavad neid orjuses…

Georges Bataille
Jules Michelet
Prantsuse keelest tõlkinud Anti Saar

Alari Allik
Miks on hea elada „kurjuse ja allakäigu ajastul“?
Nendele inimestele, kes tunnevad, et nende elu on põrgu, millest ühtki teed välja ei paista viivat, võiks olla kasu mõnest arutlusest, mille kaudu keskaegsed jaapanlased õppisid põrguliku argipäevaga toime tulema ja selles isegi midagi positiivset nägema. Budistlik arusaam ajaloost oli nimelt üsna masendav. Ajal, mil ajalooline Buddha elas ja õpetas, kestis üürikest aega õige dharma ajastu (shōbō), pärast mida hakkas maailm tollase ajalookäsituse kohaselt vähehaaval alla käima.

Paul Ricœur
Kurjus: väljakutse filosoofiale ja teoloogiale
Prantsuse keelest tõlkinud Indrek Koff

Slavoj Žižek
Radikaalne kurjus kui freudistlik kategooria
Inglise keelest tõlkinud M. V.

Jaan Sootak
Hea ja kurja piir

Kunstilugu

Kadri Soo
Mõista perevägivalda

Katrin Kivimaa
Mõistatades Mäetamme

Vaatenurk

(:)kivisildnik
(:)pärast undamist tuleb kui tuleb
Kaur Riismaa, „Majus ja majutult“

Mariann Tihane
Ah, alati, ah, alati on hilja
Jürgen Rooste, „Higgsi boson“; „Laul jääkarudest ja teisi poeese“; „Kõik tänavanurkade muusikud“

Helen Haav
Ihade revolutsioon
Guy Debord, „Vaatemänguühiskond
Prantsuse marksistliku filosoofi ja kultuuriteoreetiku Guy Debord’i (1931–1994) peateose “Vaatemänguühiskond” esmatrükk ilmus 1967. aastal, selle eestindus Anti Saare ladusas tõlkes ligi pool sajandit hiljem. Raamat mõjub peaaegu manifestina: see koosneb 221 ühiskonnakriitilisest teesist, tekst on ligipääsetav, paiguti teravmeelne, retooriliselt kaasakiskuv, suisa poeetiline. Teose aforistlikkus on justkui loodud plakatite ja loosungite jaoks.

Silver Rattasepp
Darwini unustamine
Charles Darwin, „Liikide tekkimine loodusliku valiku teel“


Comments

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Vikerkaar