• Torn ja kloaak

    Kui otsida kaotatut, muutub kõik märgiks. Eudora Welty, „The Wide Net“ Ühel pilvisel hommikul 1980ndate lõpul külastasin ma kirikut, mis asus mu Pariisi korterist üle tee. Olin uudishimulik. See kogudus, St. Nicolas du Chardonnet, oli tollal peakorteriks peapiiskop Marcel Lefebvre’ile, kelle paavst Johannes Paulus II oli äsja ekskommunikeerinud kui Vatikani II kirikukogu skismaatilise oponendi. Konservatiivsed…

  • Abinõud

    Laisad tapetakse maailm saab virgaks Näotud tapetakse maailm saab kauniks Lollid tapetakse maailm saab targaks Haiged tapetakse maailm saab terveks Kurvad tapetakse maailm saab rõõmsaks Vanad tapetakse maailm saab nooreks Vaenlased tapetakse maailm saab sõbraks Kurjad tapetakse maailm saab heaks Saksa keelest tõlkinud Märt Väljataga

  • Emajõe imperatiiv

    Räägitakse, et inimene koosneb 70% ulatuses veest. Sel juhul on vähemalt 50% minust Emajõgi. Kasvasin üles Kalda tee lõpus, ühe kortermaja alumisel korrusel. Juba minu lapsepõlve varjutas Emajõe luhalt tõusev udu. Ahmisin seda endasse kooliteel, jalutuskäikudel ja poodi lipates. See imbus sisse viletsate nõukogude aknaraamide vahelt ning rõdule veetud nööridel kuivanud pesuga. Kuumadel suveöödel oli…

  • Taga-Kaukaasia stabiilne ebastabiilsus

    Teine Karabahhi sõda algas 2020. aasta septembri lõpus, kui Aserbaidžaani väed alustasid suurt pealetungi Armeenia kontrolli all olevale Mägi-Karabahhi Vabariigile ehk Artsahhile. Pealetungiga rikuti 1994. aastal kehtestatud relvarahu, mis oli külmutanud esimese sõja, ühe neist etnilistest konfliktidest, mis prahvatasid Nõukogude Liidu lõunaveerel pärast liidu ametlikku hingusele minekut 1991. aastal. Algselt keskendus konflikt niinimetatud Mägi-Karabahhi Autonoomsele…

  • *ma pole võitnud … jt luuletusi

    *** ma pole võitnud ühtegi suurt kirjandusauhinda vahel teeb see kurvaks vahel tundub et ehk pole ma veel piisavalt kannatanud suurte võitude nimel peab enne kannatama nagu Leonardo DiCaprio kes ei saanud Oscarit kui kurameeris uppuval laeval leinas oma naist hullude saarel pettis aktsiaturul miljoneid välja Oscari saamiseks pidi ta laskma end rappida raevunud karul…

  • Taskuvikerkaar 35: Kristjan Pruul Gazast, propagandast ja tehisarust.

    Taskuvikerkaarel on külas Kristjan Pruul ja teemaks Iisraeli-Hamasi sõja kajastamine meedias, tehisintellekti roll Iisraeli sõjategevuse juhtimisel ja kõik see, mida see meie heale uuele ilmale ennustab. [powerpress] Lisaks IDA-raadiole ja tavapärastele podcasti-äppidele leiate meid nüüd ka Spotifyst.

  • Vikerkaarehobused, rahumeelsed meeleavaldused ja sõjalised õppused

    20. mail astus Taiwanis ametisse uus president, William Ching-te Lai Demokraatlik-Progressiivsest Parteist (DPP). Inaugu-ratsioonitseremoonia, kus figureerisid hiphop ja K-pop, põlisrahva muusika ja heavy metal, taekwondo-võitlejad ja ooperiakrobaadid – kogu see subkultuuride ja traditsioonide pealtnäha kaootiline popurrii oli midagi lustakat, iseäralikku, lausa veidrat. Avatseremoonia naelaks kujunes küllap lasteteatri Paper Windmill sürrealistlik etteaste. Lavale toodi hiiglaslik, kümne meetri…

  • Muti Mati, poolkväärinud geenius

    Mihkel Mutt. Liblikas, kes lendas liiga lähedale. Mati Unt ja tema aeg. Tallinn: Fabian, 2023. 472 lk. 27.90 €. Mihkel Muti käsitlus kolleeg Mati Undist on pälvinud kiitvaid sõnu ja saanud auhindu. Olgu siingi kinnitatud, et õigusega – see on haarav, hästi loetav, informatiivne tekst. „Undi-juttude“[1] ja „Unditunni“[2] muljet raamat kuidagi põhimõtteliselt ei kõiguta, pigem…

  • Kaitsedemokraatia militaarses infooaasis – Eesti lähitulevik?

    Sõda Ukrainas ning sellest lähtuv eksistentsiaalne julgeolekuoht – ka meie püsimisele – pole kaugeltki ainult välis- ja julgeolekupoliitika valdkonda kuuluv teema. Geopoliitikal on selged siirded sisepoliitikasse – see mõjutab juba täna ning hakkab tulevikus veelgi enam mõjutama meie demokraatia toimimist, tema tervist ning Eesti ühiskondlikku kliimat laiemalt. Vahetult pärast Pronksiööd (2007) kirjutasin ma essee nn…

  • Sõja irratsionaalsuse seletus

    Nagu lehepealkirjadest iga päev näha võib, on sõjad kohutavad sündmused. Need näitavad inimest halvimast küljest, üksteist suurel arvul sandistamas ja tapmas; ja saavutamas oma eesmärke, kui üldse, määratu majandusliku ja sotsiaalse hinnaga ning kohutavate inimkadudega. Ometi on relvajõu kasutamine kõigest üks neljast viisist, kuidas inimesed mis tahes ihaldusväärseid materiaalseid või ideaalseid ressursse omandada võivad. Ma…

Vikerkaar