• Kauneim linn on Eestis Tartu

    Indrek Hargla. Heade mõrvade linn. Kolm mõrvalugu Tartust. Tartu: Raudhargla, 2023. (Kriminaalne raamatukogu; 1). 179 lk. 19.90 €. Indrek Hargla kolm Tartu mõrvalugu annavad avapaugu „Kriminaalse raamatukogu“ sarjale, mis esmase reklaami järgi hakkab koondama eesti ulme raskekahurväe krimiloomingut. Raamatu kujundus on austusavaldus Loomingu Raamatukogu 1965. aastakäigule, kus muuhulgas esimest korda eesti keeles ilmus valik Isaac…

  • Vikerkaare podcast 28: Aro Velmet Nõukogude ajaloo dekoloniseerimisest

    Rollivahetus! Taskuvikerkaare külaliseks on seekord tavapäraselt saatejuhina esinev Aro Velmet ja temaga vestleb Marek Tamm. Räägime Nõukogude kolonialismist, selle mõtestamisest, selle pärandist ja muust. Mida tähendab “dekoloniseerimine” Nõukogude ajaloos? Mida hakata peale Vene kultuuripärandiga sõja ajal? Kuidas on erinevad Ida-Euroopa riigid tulnud toime Nõukogudeaegse materiaalse pärandiga? Ja palju teisi küsimusi, nagu ikka. [powerpress] Lisaks IDA-raadiole ja…

  • Hallilm

    Nende aastate nimi on hallilmaolek. Luules ollakse üksi kui surmas. 1 Siit näen ma selgesti; siit kohast varjulisest poolpidust, mäda, määndunud provintsi ja vajun mõttesse. Ei, mitte armukesest. Ma meenutan üht kauget Taani printsi, meest, kellega mul palju enam ühist. Ja näen, kuis kasvab kõnts ja sopp ja saast siin tühermaal, kus juba nelipühist täissöönud…

  • In situ de facto

    Ilmunud Vikerkaares 1992, nr 5 Peeter Heina te ju tunnete, raadioajakirjanikku. Oli vast märtsiküüditamise aastapäeva paiku, kui Peeter Hein viis raadiomaja labürintlikke koridore pidi Hando Runneli, nii-öelda luuletaja, ühte üsna tühja ja hämarasse ruumi, mida kutsutakse stuudioks või foonikaks, ja ütles, et ajame nüüd juttu millestki, mis ei ole liiga poliitiline ega liiga kirjanduslik. Runnel…

  • Närviline võim ja kunst

    60ndatel kirjutas Ameerika poliitikateoreetik Karl Deutch „valitsuse närvidest“ lootuses, et tulevased digivõrgustikud parandavad riigi kommunikatsiooni- ja kontrollimehhanisme. Toonane utoopiline küberriik on tegelikkuses aga hakanud sarnanema sellega, mida William Davies on kirjeldanud närvilise riigina, ning digitaalsus on hakanud koordinatsiooni ja integratsiooni pigem kahandama kui suurendama. Selle näiteks on hiljutine digikommunikatsioonist provotseeritud poleemika ühe nõukogudeaegse kuju üle…

  • Monumendid sõja ajal

    Kõikjal maailmas seatakse praegu ajaloolisi monumente kahtluse alla. „Suurmeeste“ kujud on kistud välja nähtamatusest, mida Austria kirjanik Robert Musil pidas nende kõige silmapaistvamaks tunnuseks. Kivis ja pronksis põlistatud omaaegseid austatud kangelasi ja heategijaid piieldakse nüüd umbusklikult nende seoste pärast kolonialismi, orjanduse ja antisemitismiga. Lugematuid näiteid sellest pakub inglise keelt kõnelev maailm, aga isegi läänepoolsed Mandri-Euroopa…

  • Keskmaal

    Ma kõnnin läbi kõrge ja kirbe rohu. See rohi ulatub mulle rinnuni. On palju kärbseid, parme ja kihulasi, kes mind segavad. Aeg-ajalt on mõni puudesalu, mõni üksik iidne tamm, siis jälle lõputu rohtmaa. Jõudsin selle suure tasandiku veerde neljakümnenda eluaasta künnisel, tulles linnast, mille nime ma ei mäleta. Ei mäleta ma sedagi, mis põhjustel sealt…

  • Vormist ja ärevusest „Elektra Dominas“

    Kristjan Haljak. Elektra Domina. Tartu: Kaksikhammas, 2023. 92 lk. 11.99 €. Olen „Elektra Domina“ poolteist korda läbi lugenud, kuid ei suuda meelde tuletada ühegi spetsiifilise luuletuse ühtki spetsiifilist sõna. On korduma kippuvaid sõnu ja mõisteid: „elektra domina“, „ori“, „berliin“, „rinnad“, „naine“, „noku“, „väike valge hunt“ – nimekiri pole ammendav. Mõistete kordumine võiks teoreetiliselt luua teatud…

  • Keskuseta geograafia poole

    NSV Liidu uuringute massiivne keskendumine ideoloogiale on viimastel aastakümnetel ähmastanud geograafia tähtsust. Valdav enamus käsitlustest lähtub soovist aru saada Euroopa kõige püsivamast jõupingutusest rajada süsteem, mis oleks alternatiiv kapitalismile. Asetades Nõukogude ajaloo keskmesse bolševike projekti, rõhutavad ajaloolased, kuidas ambitsioonikas ja vägivaldne „kommunistlik eksperiment“ kujundas ümber Ida-Euroopa ja Euraasia. Nn totalitaarse paradigmaga võrreldes on see lähenemisviis…

  • Ilukirjandusliku tiktoki teise viisaastaku lävepakul

    Eesti novell 2023. Koost. Maria Esko, Joosep Vesselov, Maarja Kangro, Mart Velsker. Tallinn: Eesti Jutt, 2023. 256 lk. 23.50 € „Eesti novell“, mis on väljaandja lubaduse järgi „sari sajaks aastaks“, sisenes teise viisaastakusse, sai Allan Appelbergi käe all uue kaanekujunduse ja läheb, tundub, kindlalt edasi. Palju polegi minna jäänud, 94 aastat, ja kuna inimelu pidevalt…

Vikerkaar