-
Milleks monument?
Milleks on tarvis monumenti? Teoreetiliselt peaks monument kindlustama mingi mälestuse unustamatuse ka siis, kui aeg möödub, inimesed sukelduvad oma kaasaja probleemidesse ning otsesed mäletajad kaovad. Kuid monumendid ei tarreta minevikku paigale. Pärandiuurijad ütlevad, et minevik on alati poliitiline. Monumendid ei võrsu maa seest nagu karikakrad – keegi peab langetama otsuse, mobiliseerima või rakendama tahet monument…
-
Nõukogude sõjatehase fassaadi taga
Tallinna Kesklinnas asuvast Dvigateli kvartalist on kujunenud sotskolonialismi sümbol, kuid seni kasutamata arhiividokumendid näitavad, et uhke fassaadi taga oli elu palju proosalisem. Salastatud suurtehase töötajad olid parteikoosolekutel agarad kurtma oma murede üle teineteisele ja oma juhtkonnale. Nende protokollid on väärtuslik allikas, mille põhjal uurida nii tehase siseelu kui ka selle töötajate käekäiku Eesti NSV pealinnas.…
-
Mõistus masinas
Kas inimese vaim ehk mõistus on olemuselt digitaalne? Või kui mitte, siis kas saab seda ilma oluliste kadudeta digitaliseerida ja arvutisse üles laadida ning sealt jälle teise kehasse alla laadida? Mis järeldub sellest võimalusest vaimu olemuse kohta? Tutvustan selles essees mõistuse üleslaadimise teemat vaimufilosoofia vaatenurgast. Essee lõpuosas võtan tähelepanu alla mõistuse üleslaadimise mõtestamise interpretivistlikust positsioonist.…
-
Vikerkaare podcast 27: Tarmo Jüristo ja Gustav Kalm liberalismi piiridest
Taskuvikerkaar jätkab arutelu liberalismi ja konservatismi vastandamise üle Eesti poliitikas. Kas Eesti valijaid päriselt huvitab kliimapoliitika ja geiabielud? Mis küsimused ei saa poliitilises arutelus piisavalt tähelepanu? Külas on liberalismikriitik Gustav Kalm ja liberaalne kodanik Tarmo Jüristo. [powerpress] Juttu illustreerivad ka mõned tabelid: Tabel 1: Erakonna x toetajate tunded erakonna y osas. Kui üldiselt on erakondade toetajate tunded teiste…
-
Tegova naine
Kell võis olla nii umbes kolm hommikul. Tartu polnud veel ärganud ega ka uinunud. Mai keskpaik. Tulin Zavoodist ja suundusin koju, sest järgmine päev oli ikkagi koolipäev ja tuli kell kaheksa või siis äärmisel juhul kell kümme loengusse jõuda. Kolmas aasta ülikoolis, tuli end kokku võtta. Zavoodis olin söönud pelmeenid, juua enam ei tahtnud kella…
-
NSVL-i dekoloniseerimine: saateks
Nõukogude Liidu uurijad on nõutud. Pärast 24. veebruari 2022 pidid kõik seda piirkonda uurivad teadlased küsima endalt: mis juhtus? Kuidas sai minna nii, et ka kõige pessimistlikumad analüütikud ei näinud ette Putini režiimi kallaletungi Ukrainale? Paljud – aga kindlasti mitte kõik – Euraasia ja Ida-Euroopa ajaloolased olid viimasel paarikümnel aastal jätnud Vene kolonialismi küsimuse tähelepanuta,…
-
Toimetajalt: Dekoloniseerimisest ja monumentidest
Pärast 7. oktoobrit omandas sõna „dekoloniseerimine“ ühtäkki kurjakuulutava sisu. See hakkas tähendama eufemismi tapmistele ja piinamistele, mis taotlesid genotsiidi ja etnilist puhastust nende vastu, kes saanud külge koloniaalasuniku sildi. Maailmas on aga vähe paiku, mida inimsugu poleks koloniseerinud mitu korda ning kust poleks leitud eest juba juurdunud “koloniste”. Meenutagem, et ka soomeugrilased ei leidnud üle…
-
Vikerkaar 10-11 2023
Luule OSSIP MANDELŠTAM *Jah, maa sees laman ma… Vene keelest tõlkinud Märt Väljataga JÜRI KOLK *oled sa mõelnud…; *tahan…; *silitan sind…; *lagunen…; *käin teinekord…; *olen see… TRIIN PAJA Koerahirm; Möirged; Punusid mu juukseid, kui lugesin raamatut; Valgesaba-pampahirv Proosa Lugusid soojadelt saartelt Inglise keelest tõlkinud Lauri Sommer MEHIS HEINSAAR Keskmaal KATRIN TEGOVA Tegova naine KALLE KÄSPER …
-
Vikerkaar 10-11 2023
MONUMENDID & DEKOLONISEERIMINE. Epp Annus merest, maast ja mägra majast, Joshua Sanborn Euraasia uuringute lahtivenestamisest, Zbigniew Wojnowski keskmeta geograafiast. Margaret Comer: Milleks monumendid? Mischa Gabowitsch Ukraina memoriaalidest, Eglė Rindzevičiūtė monumendipaanikast, Ivan Lavrentjev Dvigateli majast Stockmanni vastas. Kalle Käsperilt Dr Stockmanni vana uusversioon. Bruno Mölder mõistuse ümberlaadimisest, Mehis Heinsaare ja Katrin Tegova jutte, Jüri Kolgi ja…
-
Inimhinge tektoonika
Mari-Liis Müürsepp. Jäävad ainult silmad. Tallinn: EKSA, 2023. 108 lk. 15.99 €. „Jäävad ainult silmad“ on seni eelkõige luuletajana tuntud[1] autori Mari-Liis Müürsepa esimene jutukogu. Kes on tema luuletajaminaga varem kohtunud, ei pea ka värskes novellikogumikus pettuma – ühiskonnakriitika, naiselikkuse erinevad varjundid, üksildus ning igatsus tähendusliku kontakti järele täidavad neidki lugusid. Proosa võimaldab aga esile…