Kuigi tööaja vähendamine on saanud ulatuslikku tähelepanu teistes riikides, pole see Eesti poliitilistes diskussioonides veel fookuses olnud. Käesolevas artiklis avame tööaja vähendamise kui strateegia tagamaid ja selgitame võimalikku kasu, mida see inimestele, majandusele ja keskkonnale võiks kaasa tuua. Aegluse liikumine 1986. aastal asutas Carlo Petrini Itaalias aeglase toidu organisatsiooni Slow Food, et astuda vastu McDonaldsi…

Kliimapoliitikas nii meil kui mujal on kolm põhimõttelist valikut. Esimeseks võimaluseks on jätkata arengurajal, kus inimtegevuse mõju kliimale kasvab edasi ja toimetulek kliimamuutuste mõjudega jääb eelkõige inimeste ja ettevõtete endi ülesandeks. Teiseks arenguvalikuks on juhitud kohanemine kliimamuutustega ehk eesmärgiks ei ole inimtekkelise kliimamuutuse ärahoidmine, vaid selle võimalike negatiivsete järelmitega toime tulemine – näiteks kliima soojenemisega…

Analoogselt taasiseseisvunud Eestiga kujunes Nõukogude perioodi järgse Ukraina üheks põhiliseks poliitilise konflikti teljeks rahvusküsimus. Selle raames kerkis omakorda esile parteidevaheline terav polariseerumine riigikeele ja haridussüsteemi küsimustes, milles mõlemad pooled sildistasid oma oponente nn valgete ja mustade jõudude eristuse võtmes. Venemaa poliittehnoloogid kasutasid radikaalse parteipoliitilise vastandumise ära, sõnastades sellest lähtuvalt Ukraina denatsifitseerimise müüdi. Tegemist on eelkõige…

Ühine energiatootmine või muu ühistuline energeetikaga seotud tegevus ei ole meie kandis uus, vaid pigem hästi unustatud vana. Euroopa elektrifitseerimine eelmise sajandi alguses toimus just ühistuliste organisatsioonide toel. Tolleaegsed energiaühistud lappisid auke riikide võimekuses elektrit piisavas mahus toota ning seda soovijatele edasi müüa. Kui riiklik võimekus rakendus peamiselt elektrivõrgu väljaehitamisele, siis väiketootjad asusid pilla-palla laiali…

Möödunud aasta detsembris tegi riigikogu kehtivasse seadusandlusse rea muudatusettepanekuid, mille eesmärk on viia kogu Eesti haridussüsteem täielikult üle eesti õppekeelele. Kõik 50 opositsiooni esitatud parandusettepanekut lükati tagasi. Nii võeti kiiruga koostatud seadus vastu, selle jõustamine ning üleminek algab 2024. aasta septembrist. Mis juhtub, kui mingi seadus võetakse vastu esmajoones poliitilistel eesmärkidel ja mitte selleks, et…

Ma olen käinud kahes „ujumiskoolis“. Esimeses oli õpetajaks insenerist isa Ülo, kes kahel suvel Võrtsjärves vaevu vööni ulatuvas vees mulle ujumise algteadmisi tutvustas: kuidas vees hingata, pinnal püsida ning käsi-jalgu liigutada. Tugev käsi minu katsetusi kogu aeg toetamas. Kolmandal suvel Viljandi järveäärses spordilaagris küsis treener August Sokk, kes poistest ujuda oskab, ja käskis neil kohe…

Eesti üldharidus on korraldatud nii, et kohalike omavalitsuste ebavõrdne võimekus ja mõnel pool ka vastaline meelsus pärsib ühtlaselt hea hariduse saamise võimalusi. Lahenduseks oleks tuua kogu üldharidus riigi haldusse (nagu praegu juba on riigigümnaasiumid), aga see saaks olla edukas vaid siis, kui toimub põhimõtteline nihe poliitilise mõtlemise laadis ja poliitilistes prioriteetides laiemalt. Aastal 2020 esitas…

Viimase rahvaloenduse järgi omab Eesti kodakondsust ainult 82,6% (1 128 387) Eesti elanikest. 1,7% (23 015) on mõne teise EL-i riigi kodanikud ja 11% (149 449) kolmandate riikide kodanikud. 4,7%-l Eesti elanikest (64 297) on määratlemata kodakondsus, kusjuures nendest ca 60% on sündinud Eestis.[1] Eurostati andmetel kuulub Eesti seega suurima mittekodanike osakaaluga EL-i riikide hulka –…