Arhiiv

  • Luulebot on tagasi!

    Ärevatel aegadel tahaks midagi rahustavat ja igavikulist. Sestap äratame pikast talveunest oma luuleboti, Luule Poeezia. Tema tutvustab sotsiaalmeedias ajakirja veergudel ilmunud luulet läbi kolme aastakümne. Järgmise kuu jooksul saadab Luule Poeezia iga päev oma sõpradele ühe luuletuse Vikerkaare arhiividest. Pakume kodumaist ja tõlkeluulet, moodsat klassikat ja unustatud kulda. Luulevaliku tegid Vikerkaare toimetajad Aro Velmet ja Märt Väljataga.

    Roboti käivitamine:

    Kui soovid saada igapäevast luulelaksu, võid sõbruneda Luule Poeeziaga kas Facebooki Messengeris (soovitame just seda meetodit) või Twitteris.

    Messengeris sõbrunemiseks vajuta siia. Seejärel järgi instruktsioone. Siis peaksid saama oma esimese luuletuse. Edasised saadetised peaksid jõudma sinu Facebooki kirjakasti juba igal järgmisel päeval. Ära vestlust Poeeziaga kustuta. Kui sa luuletusi rohkem ei soovi, kirjuta botile “Jää vait”.

    Twitteris sõbrunemiseks jälgi aadressi @vkluulebot. Luuletused ilmuvad igal päeval sinu feedi, samamoodi nagu tavalised säutsudki. Sa pead need vaid sealt üles leidma.

    Vikerkaare luulerobot on inspireeritud New Yorkeri, Courtney Stantoni ja Darius Kazemi koostöös loodud The New Yorker Poetry Botist.

  • *Maailma ahv…

    Maailma ahv
    valgete skorpionide isand
    Tean
    sinu käes on pitsersõrmus

    Ilmunud 1989, nr 12

  • munadepühad on läbi


    munadepühad on läbi

    ärkasin liiga vara kivi on ukse ees
    ingel pole ikka veel tulnud kambris
    pole isegi mitte hämar tühja
    kah midagi ei näe lugeda ega
    ümiseda omal viisil need neetud
    viigipuud paradiisipuud oh kuusepuud labajalavalssi
    need vanad šlaagrid ei roosteta
    ma higistan ja mul on külm ei tea
    mida teha isegi kohmi ei tooda
    kuigi ma ju panin käed kokku norutasin
    hea tükk aega ja palusin härdalt
    äkki ta ei näinud siin on ju tõesti pime
    või ärkasin hoopis liiga hilja imelik
    ängistav pehkind keha pehkind aju
    väljas sajab

    Ilmunud 2010, nr 1–2

  • *elu peabki olema…

    ***
    elu peabki olema
    kontrastne

    kui ei ole kontraste
    ei ole see mingi elu
    mustal on vaja valget
    kõik teavad seda

    pigistad silmad kinni
    ja sööd hommikusöögiks
    jõhkrat paksu jahukörti

    talurahvas nagu me oleme
    uhked vaesed põikpäised
    linna ära tulnud
    aga mets on meil mõtetes

    õhtul kulistame šampust
    mis maksab rohkem terve kuu üürist

    kriuksuva põrandaga toakene
    väikeses linnas

    linnas mis kipub unustama
    et maailm on palju suurem
    tema siuglevast jõest
    ja madalaist majust

    kampsikuis vendadest õdedest
    kes tihtipeale üksteist
    pimedal tänaval ära ei tunne

    korrutavad endale
    et elu peabki olema kontrastne
    kõik teavad seda
    sind armastatakse nii palavalt
    et sa lämbud ja higistad

    järgmisel päeval
    võtad kapist liblikavõrgu
    loodad vastu tuult joostes
    grammigi elavat ihu püüda

    aga võrku jääb ainult
    tassitäis tolmu
    musta või valget

    hommikusöögi jätad vahele
    uus õhtu veereb
    sellest hoolimata
    iga kord uuesti kohale
    Ilmunud 2010, nr 1-2

  • Papi kara

    Inglise keelest tõlkinud Kauksi Ülle

    Tä võngus talaari hõlmu vahel, hõrk
    ku kõra kesk kelli.
    Ta liighahtas ku tu liigutas, vilbus hõrnas
    merekarvasamblõ pühäpaistõh
    võimust võt kuumah ja pümmeh — ja üüsi,
    nigu timäl silmä kinni, püstü kargas
    ku Jumalat kitteh.

    Ilmunud 1991, nr 7

  • Ahvid

    Poola keelest tõlkinud Hendrik Lindepuu

    Ühel päeval haarasid ahvid võimu.
    Pistsid sõrme pitsatsõrmused,
    panid selga valged tärgeldatud särgid,
    tõmbasid aromaatseid havanna sigareid,
    jalga torkasid mustad lakk-kingad.
    Me ei märganud seda, sest olime hõivatud
    teiste tegevustega: keegi luges Aristotelest,
    kellelegi oli parajasti suur armastus peale tulnud.
    Valitsejate kõned muutusid veidi kaootiliseks
    ja lalisevaks, aga me ei kuulanud
    neid ju kunagi, eelistasime muusikat.
    Sõjad muutusid veel metsikumaks, vanglad
    haisesid hullemini kui vanasti.
    Tundub, et võimu on haaranud ahvid.

    Ilmunud 2010, nr 9

  • Virtsu-Kuivastu 12.02.2010

    ma sõidan jääõgija varju pealael kodusaarele
    külgedel jää ees ja taga sadamad
    pisut rohkem minekut kui päralejõudmist
    ma ei tea kas jääõgija sees on päästeveste
    ma pole neid kunagi näinud
    kuid see ei tee mind ärevaks
    jääõgija ei saa sadamate vahele ära uppuda
    ta pealagi jääb ikka veest välja
    seepärast olengi siin
    kõige rohkem tähtede all
    mitte õgija kõhus varju sees
    toolide ja jopede ja võileibade vahel
    mul on natuke külm
    jääõgija rappub ja raputab ning
    mees kes talle juhtnööre kõrva sosistab
    peab mõtliku pausi
    kes mind praegu näeks saaks aru
    et olen ülbe seestunud
    varjust ööst ja tähtedest

    Ilmunud 2010, nr 9

  • See olgu värss

    Inglise keelest tõlkinud Maarja Kangro

    Sind persse keeravad need kaks,
    Su vanemad – ehk mõeldes head.
    Saad neilt kõik hädad, preemiaks
    Veel mõned päris oma vead.

    Kord persse keerasid ka neid
    Nood muistsed narrid albumeist,
    Kes kiitsid karme meetodeid
    Ja kägistasid teineteist.

    Üks põlv saab teiselt viletsust,
    Kui kaljupragu kasvab see.
    Sa lahku kohe, kui näed ust,
    Ja ära ise lapsi tee.

    Ilmunud 2007, nr 3

  • Tuleb keegi kaugelt

    Saksa keelest tõlkinud Ain Kaalep

    Tuleb keegi
    kaugelt
    keelega
    mis vahest
    kätkeb
    kõlasid
    mära hirnumisest
    või
    noorte musträstaste
    piiksumisest
    või siis
    kriiskab nagu saag
    mis kõik ümbruses katki lõikab –

    Tuleb keegi
    kaugelt
    joostes kui koer
    või
    kui rott vahest
    ja parajasti on talv
    pane ta siis soojalt riidesse
    võib ka olla
    et tal on tuli taldade all
    (ehk tuli ta
    meteoori seljas)
    ära siis pahanda temaga
    kui ta su vaiba sisse valusaid jälgi jätab –

    Võõral on alati
    käte peal kodumaa
    otsekui vaeslaps
    kellele ta vahest otsib
    lihtsalt hauda.

    Ilmunud 1996, nr 3

  • Õnnetus

    Ungari keelest tõlkinud Kairi Mesipuu

    Linnud määrivad taeva verega,
    mustlaste ja laste sammud
    augustavad kõva lume, puhtama
    kui serenaad. Ometigi on kaunis
    see ilu sees peituv
    igavene õnnetus.

    Ilmunud 2001, nr 8–9

Vikerkaar