• Torn ja kloaak

    Kui otsida kaotatut, muutub kõik märgiks. Eudora Welty, „The Wide Net“ Ühel pilvisel hommikul 1980ndate lõpul külastasin ma kirikut, mis asus mu Pariisi korterist üle tee. Olin uudishimulik. See kogudus, St. Nicolas du Chardonnet, oli tollal peakorteriks peapiiskop Marcel Lefebvre’ile, kelle paavst Johannes Paulus II oli äsja ekskommunikeerinud kui Vatikani II kirikukogu skismaatilise oponendi. Konservatiivsed…

  • Taga-Kaukaasia stabiilne ebastabiilsus

    Teine Karabahhi sõda algas 2020. aasta septembri lõpus, kui Aserbaidžaani väed alustasid suurt pealetungi Armeenia kontrolli all olevale Mägi-Karabahhi Vabariigile ehk Artsahhile. Pealetungiga rikuti 1994. aastal kehtestatud relvarahu, mis oli külmutanud esimese sõja, ühe neist etnilistest konfliktidest, mis prahvatasid Nõukogude Liidu lõunaveerel pärast liidu ametlikku hingusele minekut 1991. aastal. Algselt keskendus konflikt niinimetatud Mägi-Karabahhi Autonoomsele…

  • Vikerkaarehobused, rahumeelsed meeleavaldused ja sõjalised õppused

    20. mail astus Taiwanis ametisse uus president, William Ching-te Lai Demokraatlik-Progressiivsest Parteist (DPP). Inaugu-ratsioonitseremoonia, kus figureerisid hiphop ja K-pop, põlisrahva muusika ja heavy metal, taekwondo-võitlejad ja ooperiakrobaadid – kogu see subkultuuride ja traditsioonide pealtnäha kaootiline popurrii oli midagi lustakat, iseäralikku, lausa veidrat. Avatseremoonia naelaks kujunes küllap lasteteatri Paper Windmill sürrealistlik etteaste. Lavale toodi hiiglaslik, kümne meetri…

  • Kaitsedemokraatia militaarses infooaasis – Eesti lähitulevik?

    Sõda Ukrainas ning sellest lähtuv eksistentsiaalne julgeolekuoht – ka meie püsimisele – pole kaugeltki ainult välis- ja julgeolekupoliitika valdkonda kuuluv teema. Geopoliitikal on selged siirded sisepoliitikasse – see mõjutab juba täna ning hakkab tulevikus veelgi enam mõjutama meie demokraatia toimimist, tema tervist ning Eesti ühiskondlikku kliimat laiemalt. Vahetult pärast Pronksiööd (2007) kirjutasin ma essee nn…

  • Sõja irratsionaalsuse seletus

    Nagu lehepealkirjadest iga päev näha võib, on sõjad kohutavad sündmused. Need näitavad inimest halvimast küljest, üksteist suurel arvul sandistamas ja tapmas; ja saavutamas oma eesmärke, kui üldse, määratu majandusliku ja sotsiaalse hinnaga ning kohutavate inimkadudega. Ometi on relvajõu kasutamine kõigest üks neljast viisist, kuidas inimesed mis tahes ihaldusväärseid materiaalseid või ideaalseid ressursse omandada võivad. Ma…

  • Gaza ja tehisaru, ehk kuidas Iisrael tapatalgud täielikult automatiseeris

    Kuidas on võimalik, et kulus rohkem kui pool aastat, enne kui Euroopa riigid olid üldse nõus arutama,[1] kas Gazas toimuva pärast tuleks Iisraelile kehtestada sanktsioonid? Miks keskenduvad Iisraeli sõjakuritegude kaasused rahvusvahelistes kohtutes okupeeritud Gaza humanitaarkriisile ja näljahädale, vaadates mööda seal toimunud lauspommitamisest? Arvestades, et ka Eesti avalikkus ja meedia on osutunud selles sõjas pigem Iisraeli…

  • Taskuvikerkaar 34: Mati Heidmets sotsioloogialaborist

    Taskuvikerkaar vestleb Mati Heidmetsaga ühiskonnauuendamisest 1960ndatel. Sotsioloogialabor, üliõpilaspäevad, ajaleht “Edasi” reformimine, inimlikest panelkadest mõtlemine ja muud teemad. [powerpress] Lisaks IDA-raadiole ja tavapärastele podcasti-äppidele leiate meid nüüd ka Spotifyst.

  • Pariis – Tallinn 2000

    Terve oma kahekümne esimese eluaasta olin ma ametis püüdega saada kellekski, kes ma ei olnud, olla keegi, kes ma ei olnud. Jõudnud aasta varem Pariisi, oli mul tunne, et olen paisatud inimeste keskele, kes teavad, sellal kui ma ise ei tea midagi. Suurima osa energiast pidingi kulutama sellele, et oma täielikku teadmatust peita. Olin agaralt…

  • Tartu 1988

    1988. aastal õppisin ma Tartu Riiklikus Ülikoolis ajalugu. Kolmekümnendate haritlased kutsusid Tartut Emajõe Ateenaks. 80ndatel oleks võinud linna kutsuda Emajõe Spartaks. Mind ja mu eakaaslasi ümbritses nõukogude tsivilisatsioon, mis oli saavutanud oma võimsuse ja nürimeelsuse tipu. Ja sealt tipust ta ka langes, hämmastava kiirusega. 1988. aastaks olid diktatuuri müüri tekkinud esimesed praod, kust näis puhuvat…

  • Vikerkaare podcast 33: Gustav Kalm Gazast, protestidest ja antisemitismist

    Taskuvikerkaarel on külas antropoloog Gustav Kalm, kellega räägime Palestiinat toetavatest tudengiprotestidest, antisemitismist Euroopas ja USAs ja ülikoolide rollist Lähis-Ida kriisis. [powerpress] Lisaks IDA-raadiole ja tavapärastele podcasti-äppidele leiate meid nüüd ka Spotifyst.

Vikerkaar