-
Vaatemänguline aatom
Jaanuaris 2022 kirjutas Delfi ärileht, et Eestis toetab uue põlvkonna tuumajaama kasutuselevõttu 68% küsitletutest. „Kõrged gaasi ja elektri hinnad … on pannud inimesi … aduma, et põhjamaal ainult heale ilmale loota ei saa“,[1] osundas artikkel vastava uuringu tellinud Fermi Energia esindaja sõnu. Lühikese teksti juures oli pilkupüüdev visualisatsioon Hitachi korporatsiooni plaanitavast väikereaktorist BWRX-300, mida tuumaenergiat…
-
Eesti teaduspildi pärand ja poliitikad
Selle Vikerkaare numbri kunstirubriigi fookuses on Kristina Normani ja Bita Razavi näitus „Orhideliirium: Iha külluse järele“, mis esindab Eestit 59. Veneetsia biennaalil (2022). Tõukudes Emilie Rosalie Saali (1871–1954) botaanilistest joonistest, mis valmisid Hollandi poolt koloniseeritud Indoneesias, osutas näitus Eesti ajaloo keerulistele ja hästiunustatud põimingutele kolonialismiga. Ent ühtlasi aitas see esile tõsta veel mitut kohalikus kunsti-…
-
Sirje Runge „natüürmordi peegliga“ tähendusväljadest
Sirje Runge (snd 1950) on Eesti kunstiajalukku kirjutatud eelkõige 1970. aastate kunstiuuendaja ja geomeetrilis-minimalistlikku abstraktsionismi viljeleva maalikunstnikuna. Tema koguloomingu kontekstis on 70ndate lõppu dateeritud litograafia „Natüürmort peegliga“ (ka „Autoportree Venusena“) erandlik ning võrreldes ta abstraktse loominguga või EKA diplomitööga (nt „Tallinna kesklinna miljöö kujundamise võimalusi“, 1975) ebatavaline ja seetõttu ka vähem uuritud teos. Teos on…
-
Kassimeem ja kunstiajalugu: pastišeeritud emotsioonid fresko, secco- ja digitehnikas
Kas tulevik on kasside päralt? Kunstnik Pinar Yoldase projekt „Kitty AI: tehisintellekt valitsemas“ (2016) näitab Jaapani kawaii-stiilis nunnut animeeritud kassikest 12 minuti vältel uut maailmakorda tutvustamas. Aastal 2039 on võimul tehisintellekt ja selle passipilt, armas kiisu, on vajalik selleks, et inimesi mitte hirmutada. Kas õõnsakõlalisel helesinisel düstoopilisel kassipojal see õnnestub, jääb vaataja otsustada. Igal juhul…
-
Leinav Linda kui eesti rahvuse kehastus: ajaloolisi ja stiililoolisi tähelepanekuid
Euroopa ja kaugemalegi riiklusele on omane naisekuju esitamine rahvuse ja maa kehastusena. Mõeldagu kasvõi inglise Britannia, prantsuse Marianne’i, saksa Germania, vene Rossija (ka Russia, Emake Venemaa), ameerika Lady Liberty või Suomi-neito peale. Sellised figuurid said erilise hoo 19. sajandi rahvuslike liikumistega ning kujunesid sageli rahvusliku, riikliku, imperiaalse identiteedi sümboliks, abstraktsioonina toimivaks tähiseks.[1] Nii võime isikustatud…
-
Kunst ja rahva maitse
Kunst on alati olnud inimestevaheliseks sidemeks. Inimkonna koidikust peale on kunst kandnud usundite ja moraali, hiljem ka poliitika sõnumeid ning aidanud kujundada inimestest ühiskondlikke olendeid. Kunsti abiga on loodud riiklikku ja rahvuslikku eneseteadvust. Euroopa rahvuste eneseloomises on kunst osalenud põhiliselt kahel viisil. Prantsuse rahvuse kujunemine on näide sellest, kuidas poliitiliselt ühendatud riik lõi 17. sajandil…
-
Saada ka aafriklasteks! Mõtteid etnofilosoofia võimalustest
1990. aastate algul võttis Madis Kõiv esseedes ja intervjuudes mitut puhku jutuks vajaduse hakata Eestis arendama või looma filosoofilist kultuuri. See ei jäänud kõigest jutuks, vaid ta astus praktilisi organisaatorisamme: asutas koos mõttekaaslastega Goethe seltsi, hakkas vedama analüütilise filosoofia seminari, soetas ja vahendas kirjandust, informatsiooni ja kontakte. Kõivu enda filosoofilised huvid olid ajalooliselt avarad, keskendudes…
-
Ela, naera, maa tagasi: koloniaalkogud ja inuiti maalikunst
25. märtsil 2022 hakkasid Gröönimaa meedias ringlema sõnad „Live, Laugh, Land Back“.[1] Parodeerides Y-põlvkonna Ameerika koduperenaiste kodusisustusse kuuluvat loosungit „Ela, naera, armasta“, kuulutas see inuittide radikaalset rahvuslikku taassündi. Keegi oli kirjutanud selle ingliskeelse fraasi punaste suurtähtedega misjonär Hans Egede pronkskuju pjedestaalile, mis seisab künkatipul Kalaallit Nunaati (Gröönimaa) pealinnas Nuukis. Paljud esialgsed reaktsioonid sotsiaalmeedias väljendasid koomilist…
-
Vana-Kreeka filosoofid ja naised
Mida arvata sellest, et Vana-Kreeka filosoofidel oli mitmeid meie jaoks problemaatilisi seisukohti, näiteks nende vaated naiste kohta? Sama küsimuse võib muidugi esitada ka Friedrich Nietzsche, Uku Masingu ja lugematu hulga teiste autorite puhul läbi ajaloo, ent Vana-Kreeka filosoofial on eriline roll, kuivõrd seda peetakse Lääne mõtlemise hälliks, mille mõju hilisemale ja praegusele mõtlemisele on märkimisväärne.…
-
Rahvusvaheline õigus kui tsiviliseeritud rahvaste õigus?
Viimasel paaril aastakümnel on rahvusvahelise õiguse ajaloo uurimise üheks märksõnaks olnud lahing europotsentrismiga. See lahing osutab fundamentaalsele pingele rahvusvahelise õiguse euroopalike juurte ning universalistlike ambitsioonide vahel. Rahvusvaheline õigus on globaalne normatiivne süsteem, mille eesmärk on kehtestada siduvad reeglid kõikidele maailma riikidele paljudes eri valdkondades nagu sõda, diplomaatia, kaubandus ja inimõiguste kaitse. Samas on nende reeglite…