Artikkel – Lehekülg 3

Vikerkaare podcast 32: Andreas Kalkun ja Baltisaksa kväärkirjandus

Taskuvikerkaarel on külas Andreas Kalkun, kellega räägime Baltisaksa kväärkirjandusest, eriti Eric Stenbockist ja Elisar von Kupfferist – kahest mehest, kelle elud olid vähemasti sama värvikad, kui nende loodud kirjandus. Kes leiutas uue religiooni, kes pendeldas Eesti mõisahärra ja Londoni dändi elude vahel, kes pidas isiklikku loomaaeda, kes sponsoreeris noori ja andekaid mehi. Mida sajanditagune kväärkirjandus…
"Noorus kohustab"

Põhimõtetega on nagu inimestega: just kõige edumeelsemad neist on sageli kõige reaktsioonilisemat päritolu. Nõnda on ka “Noorus kohustab“ kaunis üleskutse, mille põlvnemislugu viib meid tagasi 18. sajandi lõpu Euroopasse, Suure Revolutsiooni aegsele Prantsusmaale, kus arvutud senise ühiskonnaelu põhiarusaamad jagasid Bastille’ vangimaja saatust: neist ei jäänud kivi kivi peale. Vahest kõige põrutavam oli tollasele ühiskondlikule teadvusele…
Humanist Kropotkin

Oscar Wilde kirjutab oma vanglaraamatus “De Profundis”: “Kaks kõige täiuslikumat elu, mida ma ise kohanud olen, on Verlaine’i ja vürst Kropotkini elu: need mõlemad mehed veetsid mitu aastat vanglais, esimene neist on ainus kristlik poeet pärast Dantet, teine selle kauni valge Kristuse hingega inimene, mis näib pärinevat Venemaalt.”1 Pjotr Kropotkinil oli Wilde’i kohta küll oma…
Tööstusühiskonna taasleiutamise vajadusest

Kolm üsna juhuslikult ajaloo lehekülgedelt valitud tehnoentusiasti, keda tabas ühel hetkel maru suur üllatus: Michel Chevalier, Prantsuse riigimees, insener ja patsifist, kes toetas juba 1830. aastatest alates häälekalt seisukohta, et rahvusvahelise raudtee- ja laevataristu arendamine seob riigid nõnda ühte, et sõjapidamine muutub mõeldamatuks.[1] Tõetund saabus 1870. aastal, mil raudteed ja telegraafi edukalt kasutav Preisi armee…
Ühe luhtunud soovi radadel Stalkeri ja Shinrani jälgedes

Vendade Arkadi ja Boriss Strugatski romaan „Väljasõit rohelisse“ („Пикник на обочине“, 1972) ja selle põhjal seitse aastat hiljem valminud Andrei Tarkovski film „Stalker“ (1979) on loomult väga erinevad teosed – esimene žanripuhas ulmemärul, teine vaikne filosoofiline mõtisklus –, kuid vormilistele erinevustele vaatamata kõnelevad mõlemad sellest, kuidas põrgutee on sillutatud heade kavatsustega. Nii raamatus kui ka…
Alaliselt ajutine Tallinna ühistransport

Üks enim levinud troop Tallinna ühistransporti puudutavas avalikus diskursuses on selle väidetavalt nõukogudeaegne liinivõrk. Reeglina esineb see Tallinna linna ja tema transpordikorraldust kritiseerivates sõnavõttudes. „Tallinna ühistransport toimetab suures plaanis üsna samades piirides kui minu lapsepõlves ehk varastel 70-ndatel,“ kirjutab Isamaa poliitik Ingrid Mühling Eesti Päevalehes.[1] Veel täpsemalt teab Raadio 2-s automaksu kritiseeriv autode maaletooja Erkki…
Läbi kukkumine

Õndsad on need, kes on vaimus vaesed, sest nende päralt on taevariik. 1. Kaja võtab mind vastu Pärnu psühhiaatriakliinikus Roosi tänava nurgal. Selles eestiaegses majas on kunagi ravitud tuberkuloosihaigeid, ilmselt teeb mereõhk kopsudele head. Aga täna, sel pimedal talveõhtul, istun endise kopsuhaigla fuajees mina ja ootan. Ma olen 15 ja passin seal seepärast, et olen…
Suur-Eesti viirastus varases eesti rahvusluses

Olen varemgi soovitanud, et Eesti ajaloo õnnestumiste ja edulugude kõrval tuleks uurida ka mitmesuguseid luhtaminekuid ja ummikteid, kuna muuhulgas just viimastest moodustub kontekst, mis lubab esimestest õigesti aru saada.[1] Nii on näiteks Eesti iseseisvumisprotsessi põhjalikumaks mõistmiseks oluline tunda ka teiste Eesti territooriumile pretendeerinud riiklike moodustiste nagu Balti Hertsogiriigi ja Eesti Töörahva Kommuuna ajalugu, taasiseseisvumisprotsessi mõtestamiseks…
120 sammu eduni ehk allaandmise manifest

Me kõik kukume välja, nii nagu kukume, sest vanemad kukuvad igal juhul ühes või teises asjas läbi. Siider on läbikukkumine, juhul kui eesmärgiks oli juua mahla. Ühepoolne armastus, 20. sajandi kommunism. Seks reproduktsioonita, või noh, kuidas kellelegi. Ameerika „avastamine“. Olla kunstnik, kuid mitte läbinisti kirglik, entusiastlik ja sihikindel. Rebecca Blacki „Friday“, kuigi see lugu tegi…
Auschwitz ja lõpplahendus

Üks koht on saanud Euroopa juute tabanud katastroofi sümboliks: Auschwitz [Oświecim]. Tema väljapaistvus on tingitud vähemalt kolmest asjaolust. Esimene väljendub paljastes arvudes. Auschwitzis hukkus rohkem juute kui kusagil mujal. Teine on geograafiline. Üksnes Auschwitz oli tõeliselt üleeuroopaline laager, mille ohvrid pärinesid paljudest maadest ja regioonidest. Lõpuks – Auschwitz tegutses kaua. Pärast seda, kui kõik teised…

Vikerkaar