• Monumendid sõja ajal

    Kõikjal maailmas seatakse praegu ajaloolisi monumente kahtluse alla. „Suurmeeste“ kujud on kistud välja nähtamatusest, mida Austria kirjanik Robert Musil pidas nende kõige silmapaistvamaks tunnuseks. Kivis ja pronksis põlistatud omaaegseid austatud kangelasi ja heategijaid piieldakse nüüd umbusklikult nende seoste pärast kolonialismi, orjanduse ja antisemitismiga. Lugematuid näiteid sellest pakub inglise keelt kõnelev maailm, aga isegi läänepoolsed Mandri-Euroopa…

  • Keskuseta geograafia poole

    NSV Liidu uuringute massiivne keskendumine ideoloogiale on viimastel aastakümnetel ähmastanud geograafia tähtsust. Valdav enamus käsitlustest lähtub soovist aru saada Euroopa kõige püsivamast jõupingutusest rajada süsteem, mis oleks alternatiiv kapitalismile. Asetades Nõukogude ajaloo keskmesse bolševike projekti, rõhutavad ajaloolased, kuidas ambitsioonikas ja vägivaldne „kommunistlik eksperiment“ kujundas ümber Ida-Euroopa ja Euraasia. Nn totalitaarse paradigmaga võrreldes on see lähenemisviis…

  • Milleks monument?

    Milleks on tarvis monumenti? Teoreetiliselt peaks monument kindlustama mingi mälestuse unustamatuse ka siis, kui aeg möödub, inimesed sukelduvad oma kaasaja probleemidesse ning otsesed mäletajad kaovad. Kuid monumendid ei tarreta minevikku paigale. Pärandiuurijad ütlevad, et minevik on alati poliitiline. Monumendid ei võrsu maa seest nagu karikakrad – keegi peab langetama otsuse, mobiliseerima või rakendama tahet monument…

  • Nõukogude sõjatehase fassaadi taga

    Tallinna Kesklinnas asuvast Dvigateli kvartalist on kujunenud sotskolonialismi sümbol, kuid seni kasutamata arhiividokumendid näitavad, et uhke fassaadi taga oli elu palju proosalisem. Salastatud suurtehase töötajad olid parteikoosolekutel agarad kurtma oma murede üle teineteisele ja oma juhtkonnale. Nende protokollid on väärtuslik allikas, mille põhjal uurida nii tehase siseelu kui ka selle töötajate käekäiku Eesti NSV pealinnas.…

  • Mõistus masinas

    Kas inimese vaim ehk mõistus on olemuselt digitaalne? Või kui mitte, siis kas saab seda ilma oluliste kadudeta digitaliseerida ja arvutisse üles laadida ning sealt jälle teise kehasse alla laadida? Mis järeldub sellest võimalusest vaimu olemuse kohta? Tutvustan selles essees mõistuse üleslaadimise teemat vaimufilosoofia vaatenurgast. Essee lõpuosas võtan tähelepanu alla mõistuse üleslaadimise mõtestamise interpretivistlikust positsioonist.…

  • Vikerkaare podcast 27: Tarmo Jüristo ja Gustav Kalm liberalismi piiridest

    Taskuvikerkaar jätkab arutelu liberalismi ja konservatismi vastandamise üle Eesti poliitikas. Kas Eesti valijaid päriselt huvitab kliimapoliitika ja geiabielud? Mis küsimused ei saa poliitilises arutelus piisavalt tähelepanu? Külas on liberalismikriitik Gustav Kalm ja liberaalne kodanik Tarmo Jüristo. [powerpress] Juttu illustreerivad ka mõned tabelid: Tabel 1: Erakonna x toetajate tunded erakonna y osas. Kui üldiselt on erakondade toetajate tunded teiste…

  • NSVL-i dekoloniseerimine: saateks

    Nõukogude Liidu uurijad on nõutud. Pärast 24. veebruari 2022 pidid kõik seda piirkonda uurivad teadlased küsima endalt: mis juhtus? Kuidas sai minna nii, et ka kõige pessimistlikumad analüütikud ei näinud ette Putini režiimi kallaletungi Ukrainale? Paljud – aga kindlasti mitte kõik – Euraasia ja Ida-Euroopa ajaloolased olid viimasel paarikümnel aastal jätnud Vene kolonialismi küsimuse tähelepanuta,…

  • Toimetajalt: Dekoloniseerimisest ja monumentidest

    Pärast 7. oktoobrit omandas sõna „dekoloniseerimine“ ühtäkki kurjakuulutava sisu. See hakkas tähendama eufemismi tapmistele ja piinamistele, mis taotlesid genotsiidi ja etnilist puhastust nende vastu, kes saanud külge koloniaalasuniku sildi. Maailmas on aga vähe paiku, mida inimsugu poleks koloniseerinud mitu korda ning kust poleks leitud eest juba juurdunud “koloniste”. Meenutagem, et ka soomeugrilased ei leidnud üle…

  • Uus Lähis-Ida

    Ilmunud Vikerkaares 2006, nr 9 25. juunil ründasid kolm Palestiina sõjalist organisatsiooni, sh valitsev Hamas, Iisraeli sõjaväebaasi, tappes kaks sõdurit ja võttes kolmanda pantvangi. 12. juulil ületasid Liibanoni Hezbollahi võitlejad Iisraeli piiri, võtsid vangi kaks sõdurit ja tapsid kolm. Kui Iisraeli üksused neile Liibanoni territooriumile järgnesid, ründas Hezbollah uuesti ja tappis veel viis. Iisrael reageeris…

  • Iisraeli valik

    Ilmunud Vikerkaares 2003, nr 10–11 Lähis-Ida rahuprotsessil on lõpp peal. See ei surnud, vaid tapeti. Mahmud Abbasi kõigutas Palestiina omavalitsuse president ning alandas Iisraeli peaminister. Tema järglast ootab samasugune saatus. Iisrael irvitab oma Ameerika patrooni üle ning jätkab ebaseaduslike asunduste ehitamist, eirates küüniliselt “teekaarti”. Ameerika Ühendriikide presidendist on saanud kõhurääkija käpiknukk, kes haledalt etleb Iisraeli…

Vikerkaar