-
Avatuma kodakondsuspoliitika võimalused
Viimase rahvaloenduse järgi omab Eesti kodakondsust ainult 82,6% (1 128 387) Eesti elanikest. 1,7% (23 015) on mõne teise EL-i riigi kodanikud ja 11% (149 449) kolmandate riikide kodanikud. 4,7%-l Eesti elanikest (64 297) on määratlemata kodakondsus, kusjuures nendest ca 60% on sündinud Eestis.[1] Eurostati andmetel kuulub Eesti seega suurima mittekodanike osakaaluga EL-i riikide hulka –…
-
Nõusolekuseadusest
Arutelu nõusolekuseaduse ehk selle üle, kuidas muuta seksuaalvägivalla õiguslik regulatsioon nõusolekupõhiseks, on Eestis sporaadiliselt käinud alates 2021. aastast.[1] Reformi sisu on lihtsalt öeldes järgmine: suguühe, mis toimub mõlema osapoole vabalt väljendatud nõusolekuta, on vägistamine, ja sellisena tuleb see ka seaduses määratleda. Esialgu süütuse presumptsiooni küsimusele keskendunud diskussioon[2] muutus 2023. aasta suveks sisulisemaks.[3] Avalikult toetab reformi…
-
NATO vajab „Balti valli“
Vene-Ukraina sõjast on juba ilmunud palju analüüse, mh selle kohta, kuidas peaks NATO oma idapiiri sõjaliselt tugevdama, et vähendada sõja kandumise tõenäosust NATO territooriumile või mõne tulevase konflikti puhkemist NATO, sh Balti riikide territooriumil. Eesti valitsus on tegutsenud kiiresti ning paljugi 2022. aastal Ukraina sõjaväljadel õpitust jõudis juba samal aastal Eesti sõjalistesse plaanidesse ja hankekavadesse.…
-
Kaks passivisti
Nüüd tühistagem optimist, kel mugav juhtidee, et headus jätkab õitsemist, kui miskit me ei tee. Ja vaigistagem pessimist, kel lipukirjaks see, et kaugemale eesmärgist viib iga mindav tee. Inglise keelest tõlkinud M.V.
-
Kliimamuutused ja omandiküsimuse tagasitulek
Majanduspoliitika hülgamine ja sotsiaaldemokraatia langus Sotsiaaldemokraatiat on kaua süüdistatud majandusteemade hülgamises identiteedipoliitika kasuks. 1990. aastatest saadik on praktiliselt kõigis Lääne demokraatiates toimunud valijaskonna ümberpaigutumine, millega on omakorda kaasnenud sotside ideoloogilise asetuse muutumine. Sotsiaaldemokraadid, kes ajalooliselt olid rõhutanud majandusliku ebavõrdsuse tasandamist, tööliste õiguste kaitsmist, koostööd ametiühingutega jmt, on viimastel kümnenditel liikunud tsentrisse. Tänapäeva sotsid on leppinud…
-
Parempopulismi ohjeldamise strateegiad
EKRE kaotas 2023. aasta valimistel kaks kohta parlamendis, saades 17 mandaati varasema 19 asemel. Valimiskaotus tundub suuremgi, kui võrrelda tema häältesaaki valimistel (16.1%) toetusega mõned kuud varem – oktoobris 2022 oli see Kantar Emori küsitluste andmetel koguni 25%. Pole aga põhjust arvata, et EKRE aeg Eestis sellega läbi on saanud. Parempopulistlike parteide toetus teistes Euroopa…
-
Eesti venelased, sümboolne võitlus ja siseimpeerium
Vikerkaar palus mul kirjutada, mis on muutunud Eesti venelaste olukorras pärast sõja algust. Ma ei suutnud kaua täpseid sõnu leida. Kuidas anda edasi tunnet, mis tekkis 2022. aasta veebruaris? Mõnikord näen unes, et olen mingis maa-aluses ruumis; sealt pääsemiseks tuleb läbi kitsa avause välja roomata – aga mina ei suuda. Tüüpiline hirmuunenägu. „Something there is that…
-
Mida teha?
Keskerakonna, Isamaa ja EKRE ootamatu koalitsioon raputas 2019. aastal Eesti poliitikamaastikku mitte niivõrd sellepärast, et valimistel kõige enam parlamendikohti saanud erakond (Reform) jäi valitsemisest kõrvale, vaid sellepärast, et tundus, nagu saakski Eestit ilma liberaalideta valitseda. Reaalpoliitikas muidugi osutus, et päris nii see ei ole. Pea kolmkümmend aastat neoliberaalset hegemooniat on jätnud oma jälje kõikidesse Eesti…
-
Liberalismi vastu
Valdav osa nooremaid Eesti kultuuriinimesi ning kosmopoliitilisemaid valgekraesid ohkas pärast viimaseid Riigikogu valimisi kergendatult. Liberaalsete jõudude koalitsioon päästis meid taaskordsest ekreikest. Tõsi, on rahustav, et Ukraina sõja ajal pole puldis võõrkeeli napilt oskavad saamatud onklid, kel kombeks naisi ja vähemusi solvata. Kuid kas me peaksime tõepoolest soovima, et meid valitseksid „liberaalsed jõud“? Praegune Reformierakonnast, Eesti…
-
Feministlik perepoliitika kui heterofatalismi leevendus
Lesin diivanil ja doomscroll’in. Fiidi jõuab meem preestrirüüs animetüdrukust, kes palvetab: „Please god, make me infertile“. Zoomerid laigivad, laigib ka mu elukaaslane. Dank, mõtlen ma ja viskan ka laigi, poolirooniliselt, külmalt. Avan 2023. aasta arvamusfestivali kava ja näen seal pealkirja „Miks meil lapsi ei sünni?!“, esmalt tabab mind külmavärin, siis lihtsalt dissotsieerun nagu alati, kui…