-
Natside ja Lääne vahel. Eesti rahvuskomitee võimatu missioon
1944. aasta 23. juunil kuulutas Eesti Rahvuskomitee – Eesti põrandaaluste demokraatlike parteide ja rühmituste ning diplomaatide koalitsioon – välja oma manifesti „Eesti rahvale“. Ajal, mil Eesti vaevles endiselt Natsi-Saksamaa võimu all, deklareeris Rahvuskomitee iseseisva Eesti riigi edasikestmist ning nimetas end riikliku võimu ainuteostajaks. Komitee võrdsustas „maad ja rahvast laastanud Ida ja Lääne diktatuuririikide“ vägivalla, mõistis…
-
Mälukoht Sigtuna
Rootsi varajast ajalugu käsitlevatest keskaegsetest ja varauusaegsetest allikatest võib lugeda, et 1187. aastal tapsid ida poolt tulnud paganad tähtsa Rootsi linna Sigtuna peapiiskopi ja hävitasid asula enda. Sigtuna, mis 11. ja 12. sajandil oli olnud Mälari järve piirkonna olulisim linn, kaotas väidetavalt just selle rünnaku tõttu oma senise staatuse Stockholmi ees ning taandus edaspidi vaid…
-
Gogol – maskeerunud ukrainlane
1. Nõukogudeaegses Moskva koolis me õppisime Gogoli patriootlikke proosaridu pähe. Ma ei mõelnud temast kunagi kui ukraina kirjanikust. Õigupoolest ma ei mõelnudki Gogoli etnilise päritolu peale. Minu jaoks oli ta võlur, kes lõi fantastilise galerii kõige naljakamaid ja veetlevamaid koletisi, kelle peale ma olen elus sattunud. Seda, mis on Dickens ja Shakespeare inglise keelele, on…
-
Monumendisõjad sõja ajal
Alates Venemaa täiemahulisest sissetungist Ukrainasse on vaidlused nõukogude monumentide ja laiemalt vene kultuuripärandi üle puudutanud suurt osa endise Nõukogude Liidu ja Vene impeeriumi aladest, aga ka teisi Euroopa maid ja kaugemaidki piirkondi. Nii on nt Austrias ja Saksamaal vaieldud sealsete hiiglaslike nõukogude sõjamonumentide üle. Londonis põhjustab vaidlusi Peeter Suure monument, Vladimir Putini kingitus 2000. aastast.…
-
Vikerkaare podcast 21: Kristo Nurmis valikutest Saksa okupatsiooni lõpus
Taskuvikerkaar vaeb Tallinna Ülikooli Humanitaarinstituudi ajaloolase Kristo Nurmisega Eesti Rahvuskomitee valikuid 1944. aastal. Kas kiita heaks Saksa mobilisatsiooniga ühinemine? Kas mõista hukka natsivõim? Ja kui palju mõjutas Saksa okupatsioon Eesti rahvusluse kujunemist? Lisaks IDA-raadiole ja tavapärastele podcasti-äppidele leiate meid nüüd ka Spotifyst. [powerpress]
-
Protestantlik eetika ja lõunauinaku vaim: diginomaadid ja töö
Antropoloog David Graeber rõhutab oma kultusartiklis „Bullshit jobs“,[1] et John Maynard Keynesi arvestuste järgi peaksime me praeguseks ajaks läänemaailmas tänu arenenud tehnoloogiale hakkama saama 15 töötunniga nädalas. Kuid selle asemel on meid oma haarmetesse tõmmanud kõikjal vohav üsna mõttetu ja mitte midagi tootev töö. Lisaks Graeberi tähelepanekule kaasneb tänapäeva töökorraldusega veel üks probleem: vaatamata töö…
-
Homse teatri manifest
Teater on siis, kui on ruum ning ruumis vähemalt kaks inimest, kellest üks midagi teeb ja teine seda vaatab. Teater võib olla ka meelelahutus. Pelgupaik või koguni pühapaik, ütleks mõni. Tasub tsiteerida ka kunagise kultuuriministri Tiit Teriku kõnet eelmistel Eesti teatri auhindade jagamistel: „Teater on meie võlumaailm. See võlumaailm on meie ees justkui haldjate maailm…
-
Toimetajalt: Kõnelevad noored
“Ole noor ja jää vait!” – nii kirjeldasid 1968. aasta Pariisis tänavaid barrikadeerinud tudengid poliitikute suhtumist. Valimistejärgne Vikerkaar annab sõna noortele kultuuritegelastele, kelle kannatus on lühem kui koguneval koalitsioonil. Kliimamuutuste eest hoiatati juba enne paljude märtsinumbri autorite sündi ja teatridirektor peksis naisnäitlejat nii mõnegi autori põhikoolipäevil. Mis on muutunud? Kaua võib? Enne seda võivad lugejad…
-
Kas digiplatvormid sunnivad inimkonda oma vigu kordama?
Kui 2008. aastal ilmus turule esimene nutitelefon, ei osatud arvata, et see toob kaasa ka fundamentaalse pöörde töömaailmas. Igal pool kaasas kantav ja alati internetiühenduses väike superarvuti koos sellesse tõmmatud rakendustega lõi võimaluse inimeselt-inimesele nõudluspõhiseks majanduseks, mille keskmes on vahendajatena digitaalsed pinnapakkujad ehk platvormid. Erinevalt varasematest teenusmudelitest võis uues ärimudelis üheks osapooleks olla n-ö inimene…
-
Intiimsus tööriistadega ehk seitsmes aktant
Üks on igal juhul kindel: inimene ei ole ei kõige vanem ega ka kõige kestvam probleem, mis on kunagi inimliku teadmise ette kerkinud (Michel Foucault).[1] Kujutlege, et olete vann. Asute näiteks Vilniuses selles-ja-selles rajoonis kolmandal korrusel tuttavlikus ühetoalises stuudiokorteris. Aus korterivann, metallist, sisseehitatud… Või seisate kollastel harkjalgadel hubases Airbnb-s Karlovas Tähe ja Tolstoi tänava nurgal…