Blogi – Vikerkaar

Toimetajalt: Meie igapäevast kriisi …

… püüab kirjeldada Vikerkaar. COVID-i kõrgajal hakati rääkima komplekskriisist, milles rahvatervise, majanduse ja keskkonna hädad võivad võimenduda tapatalguteks. Kriise on nii palju, et kõik ühte väiksesse ajakirjanumbrisse ei mahugi. Isegi kui keskenduda sõjalistele konfliktidele, saab neist katta vaid murdosa. Ukrainal, kui meid kõige otsesemalt puudutaval, hoiab ajakirjandus veel silma peal. Gazast ja Lähis-Idast üldisemalt ilmub…
Toimetajalt: Kõigest, mis kväär ja ohtlik

Selle ilma igav kainus rõhub nagu raudne soomus – kõigesse, mis kväär ja ohtlik, kiindub kirglikult mu loomus … võib-olla lipsas tsitaati täheviga, aga klassiku mõte jääb samaks. Märtsi Vikerkaar võtmesõnaks ongi „kväär“, mis tõlgib inglise „queer’i“, mille esimene tähendus on „veider“. Mäletame ju rõõmsat üllatust, kui leidsime 90-ndatel Von Krahli baari WC-seinalt paraftaseerituna Robert…
Auschwitz ja lõpplahendus

Üks koht on saanud Euroopa juute tabanud katastroofi sümboliks: Auschwitz [Oświecim]. Tema väljapaistvus on tingitud vähemalt kolmest asjaolust. Esimene väljendub paljastes arvudes. Auschwitzis hukkus rohkem juute kui kusagil mujal. Teine on geograafiline. Üksnes Auschwitz oli tõeliselt üleeuroopaline laager, mille ohvrid pärinesid paljudest maadest ja regioonidest. Lõpuks – Auschwitz tegutses kaua. Pärast seda, kui kõik teised…
Toimetajalt: Dekoloniseerimisest ja monumentidest

Pärast 7. oktoobrit omandas sõna „dekoloniseerimine“ ühtäkki kurjakuulutava sisu. See hakkas tähendama eufemismi tapmistele ja piinamistele, mis taotlesid genotsiidi ja etnilist puhastust nende vastu, kes saanud külge koloniaalasuniku sildi. Maailmas on aga vähe paiku, mida inimsugu poleks koloniseerinud mitu korda ning kust poleks leitud eest juba juurdunud “koloniste”. Meenutagem, et ka soomeugrilased ei leidnud üle…
Toimetajalt: Kõvade laudade visa puurimine

„Poliitika tähendab kõvade laudade jõulist, aeglast puurimist“ – see on Max Weberi kuulsamaid lauseid ja pärineb essee „Poliitika kui elukutse“ lõpetusest. Vähem mäletatakse tema mõttekäigu jätku, kus ta nendib, et hea poliitik vajab edu saavutamiseks „südamekindlust, mis ka kõigi lootuste purunedes iseendaks suudab jääda, sest muidu ei ole ta võimeline täide viima isegi seda, mis parajasti…
Ukraina päevik, 10.–12. juuni

10. juuni Hommikusöök Proseccoga meie hotellis. Siis pidime asjad kokku pakkima. Olime lootnud Ostap Slõvõnskõiga kohtuda, kes oli just Lvivi tagasi jõudnud, aga tema oli hõivatud televisiooniga. Lootis küll, et kui teleinimesed alustavad juba kell 13, siis on ta õhtupoolikuks vaba, aga nii see ei läinud, kella 17–18 ajal oli ta ikka veel koos ajakirjanikega…
Ukraina päevik, 9. juuni 2023

9. juuni Kell kolm kohtusime Ivan Franko Ülikooli ees Halõna Krukiga, kelle luuletusi ma olen Loomingule kahel korral tõlkinud. Halõna nägi välja kena, õitsev ja rõõmus, tunduvalt rõõmsam kui eelmisel aastal. Jalutasime mõne tänavavahe, ja ka Halõna leidis, et võiksime maha istuda Shoco kohvikus. Paistab, et Lvivi literaadid tõesti armastavad seda kanti. Halõna oli just…
Ukraina päevik. 7. juuni 2023

7. juuni Vihmane hommik. Kohtusime Orõsja Feduniakiga raekoja kohvikus Café Leopolis. Seal pakutakse “hommikusöögitorne” – need on kolme taldrikuga ehitised, kus alumisel suurel taldrikul on soolane roog (avokaado- ja lõheleivad pošeeritud munaga), järgmisel näiteks pannkoogid või puder ja kõige kõrgemal sefiir või jäätis. Torni juurde kuulub lisaks kohvile ka Prosecco. Orõsja põhimure on, et tema…
Ukraina päevik, juuni 2023

6. juuni Sel hommikul oli Venemaa Kahhovka tammi puruks lasknud ja ÜRO Twitteris kuulutanud: “Teisipäev on vene keele päev”. Meie sõime Zamośćis hotellis Renesans hommikust (päris hea munapuder), võtsime Orlenist bensiini ja jõudsime lõuna paiku Ukraina piirile. Seekord olime reisil kahekesi, minuga oli kaasas Mikko Lagerspetz, kellel küll juhiluba pole, nii et olin ikkagi ainus…
Kirjake Tartust

Jah, see oli 12. märtsil 1950 a., kui ma limbates «tormasin» oma valimisjaoskonna poole. Kui ma ütlen «limbates», siis pole seejuures vaja palju imestada, sest minu ajalikus instrumendis istub priske reuma, ellik jooksvatõbi, millest, võib olla, vabanen alles siis, kui lähen sinna alla, herunter, vana põrgupõhja vanapagana katlasse, ning lasen end seal — nii sõbramehe…