-
Võim ja vastupanu Kesk-Euroopa Ülikoolis
Tähelepanelikumad meediajälgijad on ilmselt märganud viimaste nädalate jooksul kerkinud skandaali Budapestis asuva Kesk-Euroopa Ülikooli (CEU) ümber. Tegemist on filantroop George Sorose asutatud ülikooliga, mille mitmeid õppekavasid peetakse maailma tippude hulka kuuluvaks. Kindlasti on tegemist ühe olulisema Kesk- ja Ida-Euroopa uuringute keskusega. CEU vilistlaste hulgas on ka palju eestlasi. Tänastest sündmustest CEU ümber annab lühikese fotoreportaaži…
-
Toimetajalt: Seks ja töö
“Aga peamiselt ei naudi me seksi sellepärast, et naiste jaoks on seks töö; naudingu pakkumine on asi, mida igalt naiselt oodatakse. […] Selles mõttes on isad, vennad, abikaasad, sutenöörid kõik riigi agendid, meie seksitöö ülevaatajad, kes jälgivad, et me pakuks seksuaalteenuseid vastavalt ettenähtud, sotsiaalselt sanktsioneeritud tootmisnormidele.” Nii kirjutab Silvia Federici Vikerkaare seksinumbrit avavas essees. Tavaliselt nähakse seksitööd –…
-
Robert Silversist (31.12.1929 – 20.03.2017) ja tema lehest
Eelmisel nädalal tuli kurb sõnum New York Review of Booksi asutaja ja peatoimetaja Robert (Bob) Silversi surmast. Suur osa tema elust oli pühendatud väljaandele, mille ta asutas 1963. aastal, kui trükitööliste streigi tõttu polnud New Yorgi lehed ja nende raamatulisad mitu kuud ilmunud. (Samasugusest olukorrast 1978. aastal sündis NYRB kaasabil London Review of Books, mis…
-
Kevadist lugemist
Aro: Jo Livingstone küsib The New Republic’is miks kõik kultuuriteemalised vestlused lõpuks ringiga Trumpini jõuavad. Pole parata, ka meie pole sellest patust puhtad: novembrist saadik pole temast lugemissoovituste rubriigis mööda pääsenud. Livingstone aga tuletab meelde, et kogu kunstilise kogemuse Trumpi (Le Peni? Orbani? Kaczynski?) kaudu mõtestamine on ühtlasi poliitikale alla vandumine; kunst ja kultuur võiksid…
-
Veebruari lugemissoovitused
Ei saa me ilma Trumbita, aga pühadenädalavahetusel sattusid Vikerkaare toimetajate hommikukohvilauale ka lood psühholoogia poliitikast, aina lähenevast antropotseensest maailmalõpust ning sellest, miks ratsionaalse jutuga inimeste meelt muuta ei saa. Marek: Ma ei ole kunagi suurema huviga vaadanud Ameerika poliitilisi naljasaateid, ent praeguses poliitilises olukorras on need muutunud tõeliselt vaimukaks, mis kinnitab muidugi vana tõsiasja, et stabiiline…
-
Toimetajalt: Asjad
See siin on kujutis ühest asjast. See on ligi kakssada lehekülge paberit, see võtab ruumi sinu raamaturiiulil (ilmselt on neid asju sul seal teisigi), see kolletub aastatega, seda võib kinkida sõbrale kinnitamaks, et te olete mõlemad kultuurihuvilised täiskasvanud. Muidugi, kui ta paneb selle asja oma seljakotti võisaia ja lahtise pastaka vahele, siis võib see mõjuda veidi…
-
Lugemissoovitused: Tere, perestroika
Marek: Trumpi ametisse vannutamise sõiduvees on lugemisdieet olnud kaldu Ameerikas toimuva poole, nii et jagan üht portsu lugusid, mis on aidanud viimastel päevadel veidi paremini mõista, mis lombi taga toimub. Trumpi valimisvõidu üks suuremaid mõistatusi on olnud tema võrdlemisi suur populaarsus naisvalijate seas. The New York Times avaldas hiljuti kimbu seisukohti tosinalt naiselt, kes Trumpi…
-
Noppeid digihumanitaariast III
Kui tahta rääkida digihumanitaariast, peab esmalt küsima, kas see on üldse olemas või mida selle all mõista. Seni viimase digihumanitaaria käsiraamatu koostajad kirjutavad oma eessõnas põhjendatult, et “on endiselt vaieldav, kas digihumanitaariat tuleb käsitleda “omaette distsipliinina” või pigem omavahel seotud meetodite kogumina” (New Companion to Digital Humanities, ed. by S. Schreibman, R. Siemens and J.…
-
Noppeid digihumanitaariast II
Kes tahab rääkida digihumanitaariast, peab rääkima kriisist. Humanitaarse mõtlemise kriisi üle on mõtteid vahetatud juba vähemalt 1990ndatest saadik, kui distants postmodernse teaduse ja postmodernse pläma vahel osutus piisavalt väikeseks, et lasta huumorimeelega reaalteadlastel kirjanduskriitikuid lihtlabaselt trollida. 2000ndatel lisandus intellektuaalsele kriisile majanduskriis. Ühelt poolt liiguvad ülikoolid (nagu ka kõik ülejäänud sektorid) tunnitasulise ja minimaalsete sotsiaalsete garantiidega…
-
Noppeid digihumanitaariast I
Digihumanitaaria on juba mõnda aega olnud kuum lööksõna. Kui läheb arengukavade koostamiseks, rahaküsimiseks jm tähtsaks teadustegevuseks, tuleb seda igas lõigus mõned korrad kasutada. Kui aga küsida täpsemalt, mida see tähendab, võib jänni jääda. Digihumanitaaria hõlmab väga harali ja mitmekesiseid asju: tekstikorpuste, andmebaaside koostamist ja kasutamist, statistilisi meetodeid, uurimistulemuste visualiseerimist ja populariseerimist, aga ka igasuguste digitoodete…