-
Vene emotsioonide eripärad: vimm, hirm, lootus
Sotsioloog Grigori Judin oli üks väheseid vene eksperte, kes uskus 2022. aasta veebruaris, et Venemaa sõda Ukraina vastu on möödapääsmatu. Vaid kaks päeva enne sõja algust avaldatud artiklis ennustas Judin, et kohe on tulemas suur sõda, et venelased Kremli juhtimisel hakkavad süüdistama selles Läänt ja et sanktsioonid ei tee Putini peatamiseks midagi – mis kõik on…
-
Kuidas lõpeb sõda Ukrainas?
Eelmisel aastal, varsti pärast seda, kui Vladimir Putin oli andnud korralduse tungida Ukrainasse, pöördusin ma ajaloolase Stephen Kotkini poole, et saada selgitust ja analüüsi. Olen seda teinud juba Nõukogude impeeriumi lõpuaastatest peale ja põhjusega. Kotkin on avaldanud kaks köidet kolmeköitelisena kavandatud Stalini biograafiast ning tema tööl Nõukogude Liidu lagunemisest ja selle järelsündmustest pole täpsuse ja…
-
Toimetajalt: Isamaast & emakeelest
Enne kui uus – olgu ette ära öeldud, et – tööteemaline topelt-Vikerkaar müügile tuleb, veel tagasipilk 2022. aasta viimasele numbrile. Detsembrinumber oli otsekui ühe patriootliku erakonna valimisprogramm, kus kõne all see, kuidas oleks armas ja kaunis surra, nagu ka see, kuidas emakeele sügavustes kümmelda. Lisaks on vaatluse all perestroikaaegsed lendsõnad, noorte valimispassiivsus ja palju muud.…
-
Mälestusi Kalle Ellerist
Temaga suheldes polnud võimalik ennast kuidagi lõdvaks lasta. Ta lausa nõudis tähelepanu ja keskendatust. Isegi telefonitsi temaga suheldes võtsin tahtmatult valvelseisangu. Ta oli nagu loodud õpetajaks. Ta oskas õpetada, isegi siis, kui ta seda ehk teadlikult ei teinudki. Aga ta mõjus õpetajana alati, igal pool, kõigile. Talle polnud võimalik vastu vaielda. Ta oli vaieldamatu autoriteet.…
-
Maarahvast
Esivanemame olid maarahvas.* Kõnelid maakeelt, igayhe meist esiisa nimeti ennast maameheks. See on paljukordselt kirjas, yheksateistkymnenda sajandi keskpaigani pöörduti kirjasõnas rahvaleme kui maarahvale. Tõik on praegugi ypris laialt tuntud. Praegusaegne käsitus sest, kui on yldse mingit, on järgmine: Rahval polnud oma nimegi, oli vaid alandav «maarahvas», s. o. kylaelanik, mats. Siis tuli ärkamisaeg ja rahvas…
-
Vikerkaare loetuimad tekstid, 2022. Ukraina
Aastat 2022 varjutas sõda Ukrainas. Ka Vikerkaare lugejad tundsid huvi kõige Ukrainaga seotu vastu. Sedavõrd, et aasta loetuimad artiklid pärinesid pea eranditult vahemikust veebruar-mai ning puudutasid Ukrainat: sõda, poliitikat, kirjandust, ajalugu. Sestap võtame kõigepealt kokku Ukrainaga seotud populaarsed teemad ja seejärel muu materjali – mida samuti jagub. Oksana Zabužko vahetu ja vastuoluline essee “Kas tõesti…
-
Toimetajalt: Marju Lepajõe 60
Oktoobri-novembrinumber on Marju Lepajõele (28.10.1962 – 4.07.2019) pühendatud Gedenkschrift, mida on aidanud koostada Kaarina Rein. (Meenutagem, et 5 aastat tagasi ilmus – samuti Kaarina eestvedamisel – sarnane Jaan Undile pühendatud kogumik.) Juba enne oma liiga varajast surma sai Marjust legend: humanismi-humanitaaria tuline eestkõneleja Eesti avalikkuses, oodatud esineja ja sündmuste kommenteerija sõnumitoojana justkui teistsugusest, suuremast maailmast,…
-
Milline on mobiliseeritud Venemaa ideoloogia?
Venemaa astus sõja uude faasi, kui Vladimir Putin kuulutas 21. septembril välja „osalise“ mobilisatsiooni, täpselt seitse kuud pärast oma esimese kõnet, millega alustas „sõjalist erioperatsiooni“ esmalt Donbassis ja siis kogu Ukrainas. Pole veel selge, kas mobilisatsiooon on ka päriselt „osaline“, kuna selle parameetrid paistavad ebaselged ja üha rohkem ilmneb tõendeid ambitsioonikamast värbamisstrateegiast. President ja tema…
-
Toimetajalt: Kas 100 aastat tagasi lapsi ka oli?
Toimetust on jäänud kummitama üks igiammune sketš: näitleja – võib-olla Helmut Vaag? – küsib peenikese lapsehäälega: „Vanaisa, vanaisa, kas tsaariajal lapsi ka oli?“ Ja vastab jämeda vanamehehäälega: „Oli, aga vähe ja needki lollakad.“ Eesti ajal läksid aga asjad kõvasti paremaks, sest hakkas ilmuma uusi laste- ja noorteajakirju. Ammune dialoog meenuski seoses tõsiasjaga, et just 100…
-
Matemaatikast, haridusest, sõjast: Intervjuu Fieldsi medalisti Marõna Vjazovskaga
Osa intervjuust salvestati enne 24. veebruari 2022 ja teine osa hiljem. Mõlemal korral olid intervjueerijateks vene matemaatikud. 6. juuni 2022 Praegu käib sõda, sõda, mille eesmärk on hävitada mu kodumaa ja rahvas. Sõda peab riik, mille kodanikud olete teie. Inimesed teie riigist kas sõdivad või toetavad neid aktsioone, kinnitades maailmale, et selles pole midagi kohutavat.…