• Toimetajalt: Pilt ja sõna

    Pildi ja sõna vahekord vaheldub kultuuris. Kord on kontseptuaalsus peal ja pitoresksus all, kord vastupidi, ja mõnikord põimuvad nad niimoodi, et ei saa aru, kus lõpeb üks ja algab teine. Vahel kirjutatakse piltlikke tekste, siis jälle loetakse pilte kui teksti. Ja piltide eneste sees on kord tähtsamaks peetud joont, kord jälle värvi. Digitaalsus seostub justkui…

  • Kirjanike Liit: Kultuuriministeeriumi väide, et autorihüvitisi ei ole kärbitud, on ebaaus

    Reageerides autorite pahameelele langenud laenutushüvitise üle, nimetab asekantsler Taaniel Raudsepp kultuuriministeeriumi pressiteates ebaausaks väidet, et laenutushüvitist on kärbitud ja et tegu on röövimisega päise päeva ajal. Ta toob näiteks töömehe, kes kahel aastal saab lisatasu ajutiste raskuste eest, ning peab nüüd leppima raskuste-eelse töötasuga. Selline analoogia näitab jällegi laenutushüvitise olemuse valesti mõistmist. Laenutushüvitis ei ole…

  • Toimetajalt: Kirju kimp

    Juuni Vikerkaar on üks kirju kimp. Ühe keskme loob muidugi Ukraina, mille ümber meist enamiku mõtted on keerelnud neli kuud, mõnel ka juba kaheksa ja rohkem aastat. Vikerkaares ilmus ülevaade Ukraina romaani otsingutest tosina aasta eest. Pärast sõja algust käis koha peal asju vaatamas ja kuulamas Maarja Kangro, kes kirjutas meile viieosalise reisipäeviku (vt siin…

  • Mis siis, kui Putini tõelised eesmärgid on teised?

    Iga tavapärase indikaatori järgi, mis mõõdab saavutuste vastavust väljakuulutatud eesmärkidele, on Venemaa sõda Ukraina vastu olnud läbikukkumine. Ukraina on praeguseks militariseeritum kui kunagi varem, arvatavasti hetkel üks kõige militariseeritumaid riike maailmas; Venemaa julgeolek on saanud kannatada; NATO pole taandunud oma 1997. aasta positsioonidele, vaid laienenud ja konsolideerunud. Lääs on tugevam kui varem. Niisiis, kas Putin…

  • Venemaal ei tohi lasta Ukraina kriisi defineerida

    Viimastel nädalatel on Lääne publik arutanud kinnismõtteliselt küsimuse üle „Mis toimub Putini peas?“. Lääne eksperdid ja arvajad küsivad: kas Putinit ümbritsevad inimesed räägivad talle täit tõtt? Kas ta on haige või hulluks minemas? Kas me oleme surumas teda nurka, kus ta ei näe muud võimalust näo päästmiseks kui konflikt kiirendamine totaalseks sõjaks? Peaksime lõpetama oma…

  • "Saatan" juhib maailma; Kus on põrgu keskpaik?

    „SAATAN“ JUHIB MAAILMA. VLADIMIR ŠAROVI APOKALÜPTIKA Vladimir Šarovi (7.4.1952–17.8.2018) oleks äsja saanud seitsmekümneseks. Mälestus suurest kirjanikust ei kustu. See, mille ta oma romaanides avas, pole jäänud minevikku, vaid määrab 21. sajandit ja mitte ainult Venemaal. Poliitika ja sektantluse, bolševismi ja vanausu, hulluse ja pragmaatika, utoopia ja apokalüpsise segu … Kuigi Šarovi romaanide kronoloogia on reeglina…

  • Ukraina päevik V

    3. mai See oli selleks korraks mu viimane päev Ukrainas. Ere hommikuvalgus paistis üle Prospekt Svobodõ roheliste puude; hotelli à la carte hommikusöögiks tellisin seekord brõnsaga pannkoogid. Läksin välja, otsisin üles lähima Nova Pošta postkontori, et saata Juri Andruhhovõtšile üks raamat; nooruke teenindaja ei jõudnud ära imestada, kuidas mingi välismaalane on sattunud nende juurde, seisab…

  • Ukraina päevik IV

    2. mai Tasuta parkimine lõppes kell 8 hommikul ja ma ronisingi selleks ajaks välja nagu tubli kodanik kunagi. Nägin prouasid, kes pühkisid tõsiste nägudega tänavat. Lviv on muide väga puhas linn. Heh, see on ju mingi reisikirjade igipõline teema: kus on puhas ja kus räpane. Igatahes Lviv on puhas; võib-olla tolmune, aga lahtist prahti ei…

  • Ukraina päevik III

    1. mai Ärkasin sel hommikul juba kesklinnas, Opera Passage Hotelis, mille akendest avanes uhke vaade Prospekt Svobodõle, samuti linnavalitsuse ja ladina katedraali tornidele. Rahuajal käib prospektil ilmselt ööpäevaringselt vilgas elutegevus, aga komandanditund kell 23 tähendas täielikku öövaikust kui mõni politsei- või kiirabiauto välja arvata. Lviv on praegu ülerahvastatud ja üleautostatud; linn, kus elanikke on 720…

  • Ukraina päevik II

    30. aprill Orysia tegi hommikusöögiks pannkooke, pakkus neid mandivõi ja vedela soolakaramelliga, mida toodetakse Kiievis. Rääkis, kuidas tema koolipõlves, see tähendab siis nullindatel, polnud ikka veel lääne kirjandust, eelkõige moodsamat klassikat ukraina keeles leida, tähtsaid autoreid loeti vene tõlkes. Remarque’i, Austenit. Näiteks. Suurem tõlkimise buum algas alles pärast Maidani, ja nüüd on juba valdav osa…

Vikerkaar