-
Toimetajalt: Poliitika kui aianduse jätk teiste vahenditega
Ülemaailmne alasti aianduse päev on täpselt kuu aja pärast, 1. mail. Vikerkaar pühendus hortikulturalismile aga juba märtsis. Numbri tuuma moodustab õigusteadlase Hent Kalmo pikk, empaatiline, nukker ja õpetlik essee Konstantin Pätsist kui aednikust – niihästi otseses kui ülekantud tähenduses. Noor Päts kogus ja tõlkis aiandusalast kirjandust. Ühtlasi arendas ta riigiteaduslikke teooriaid tugevate asutuste tähtsusest rahva…
-
Toimetajalt: Üksinduse aeg
Aristoteles olla öelnud, et inimene on sotsiaalne loom, ent vähemalt tema ajast saadik on see loom muudkui otsinud üksindust. Jean-Jacques Rousseau, kelle arvamus sootsiumist ülemäära kõrge ei olnud, kirjeldas üksinduse võlusid järgmiselt: “Üksi elades armastatakse inimesi rohkem, õrn huvi lähendab neid meile. Kujutlusvõime näitab meile pilte ühiskonna võludest, ja üksinduse igavuski pöördub inimkonna kasuks. Seda endassesüüvinud elu…
-
Toimetajalt: Hüvasti digikultuuriaasta, elagu digikultuur!
Kuigi ametlik digikultuuriaasta sai läbi, ei kao digimaailm oma kultuuri, ahvatluste ja ohtudega kusagile. Juba märtsis avaldasime kampaania-aasta puhuks Henri Kõivu tselluloositehase loo multimediaalse veebiversiooni. Koroonaepideemia muutis teema järjest teravamaks; aastalõpunumber vaatleb nüüd digimaailma ja selle kultuuri mitme nurga alt. Numbri avab Austria avangardisti Gerhard Rühmi digisonett. Epp Annuse essee „Ökodigitaalne Eesti“ uurib, kuidas eesti…
-
Novus ordo Trumpi
Palusime sõpradel jagada oma mõtteid ja tundeid Donald Trumpi võidu üle. Saabus seitse kaastööd.
-
Toimetajalt: Äratage mind kümne aasta pärast taas!
Kui uinusite 2010. aastal talveunne ja ärkasite kümme aastat hiljem, siis saate nüüd Vikerkaarest lugeda, mis on vahepeal Eestis toimunud. Ülevaadet andma on kogunenud veerandsada asjatundjat ja teemad ulatuvad ajakirjandusest uusvaimsuseni, luulest rahvaterviseni, keskkonnast vene vähemuseni. Kõigi valdkondade ühisnimetajat leida pole lihtne, kuid paljud tähelepanekud kattuvad. Kunstide puhul mainitakse konsolideerumist (mis võib olla ka viisakam…
-
Toimetajalt: Eestlaste epidermis ja teisi tõuküsimusi
Nahavärvi ja tõukvaliteedi üle on siinmail peetud kirglikke arutelusid ammu enne USA politseivägivallast tõukunud ülemaailmset sisekaemushetke. 1846. aastal mõtiskles Karl Ernst von Baer koljuehituse rolli üle erinevate rasside vaimse võimekuse piiride määramisel (indoeurooplased olid kõige tublimad, mustanahalised kõige viletsamad). Mõned aastad hiljem jõudis ta juba vastupidiste järeldusteni, rõhutades inimkonna mitmekesisust ja plastilisust erinevate elu- ja…
-
Toimetajalt: Taimede peal katsetatud inimesed
Arm, segadusse sind viib tuhatnäoline liikide küllus, kõik see lillede murd, millest on tulvil see aed, nii igalaadsed on neil nimed ning nemad üksteise võidu kuulmeid ründavad sul, võõramoelised kõik. Nii võtab Goethe „Taimede metamorfoosis“ (August Sanga tõlkes) kokku kimbatuse, mis iseloomustab moodsat inimest, kes kohtub taimedega. Tõepoolest, suurem osa meist ei tunne taimi ja satuvad…
-
Toimetajalt: Pilk eestivene maailma (pandeemiast rääkimata)
Aeg-ajalt tasub endale ikka meelde tuletada Eestis eksisteerivat venekeelset maailma ja püüda ka oma maailma näha venekeelsete silmadega. Nii tekib väljasseis, eksotoopia ja kummastusefekt – pärinevad ju need kaks 20. sajandi humanitaarmõtte võtmemõistet, вненаходимость ja остранение, vene traditsioonist, vastavalt Mihhail Bahtinilt ja Viktor Šklovskilt. Esimene tähendab võimet vaadata iseennast väljastpoolt, kuulda ennast teises keeles; ja…
-
Koroonaviiruse sõjamajandus
Kas maailm on koroonaviirusega sõjas? Veebruaris nimetas Xi Jinping Hiina jõupingutusi viiruse allasurumisel „rahvasõjaks“; äsja kuulutas Donald Trump ennast „sõjaaja presidendiks“, samal ajal kui Emmanuel Macron teatas, et Prantsusmaa on sõjas COVID-19-ga. Globaalne vastus pandeemiale kogub jõudu ja kõikjalt kostab sõjaaja mobilisatsiooni retoorikat. Euroopas kõige enam kannatada saanud maal, Itaalias, on valitsuse kriisijuht kutsunud riiki…
-
Maailm pärast koroonat
Mida öelda pandeemia mõju kohta sissetulekute globaalsele jaotusele? Raske on praegu midagi mõttekat öelda, sest meil pole aimugi, kui kaua pandeemia kestab, kui mitut riiki see haarab, kui palju inimesi sureb, kas ühiskonna sotsiaalne kude rebeneb või mitte. Me olema täielikus pimeduses. Enamik sellest, mida me praegu ütleme, võib homme osutuda valeks. Kui kellelgi on…