-
Koroonablogi II
PETER LOONE FANNION: Ma olen Peter Loone Fannion, 10 aastat vana ja käin neljandas klassis. Ma elan Palo Altos, Ameerikas. Ma elan küll väikesel tänaval, aga käin ühes California parimas koolis. Tavaliselt lähen ma kooli jalgrattaga. Minu ema on pärit Eestist ja ma olen Eestis käinud iga suvel, sellest saadik kui ma sain kolme aastaseks.…
-
Pandeemiamõtted II. Majandusest ja piiridest
Kuidas aidata majandust? Kellele suunata abi? Kas globaliseerumine saab läbi? Kas algab naturaalmajandus? Millisena paistab Kaug-Ida ja Euroopa Liidu võrdlus?
-
Pandeemiamõtted I. Eriolukorrast
HASSO KRULL LOODUSE KROON Möödunud sajandi keskel levis siinmail lendlause, et inimene olevat looduse kroon. Eestis mäletatakse seda veel tänapäevalgi, Jaan Pehk on isegi loonud iroonilise laulu, kus leiduvad näiteks read „jänesel on pikad kõrvad / nende eest ta ära mõrvan“. Algselt oli see lause muidugi ideoloogiliselt laetud loosung, mis kuulutas teaduse ja tehnika progressi…
-
Koroonablogi
Muljeid üle maailma: Jáveast, Budapestist, Xiamenist, Kyotost, Ha Giangist, Los Angelesest.
-
Läheb viiruslikuks. Covid-19 desinformatsiooni ökosüsteemis
Negatiivsete sündmuste tuules levivad sageli vandenõuteooriad ja kuulujutud, eriti kui sündmused on värsked ja osalt tundmatud. Just nii on juhtunud koroonaviirusega. Probleem ulatub sügavamale kui ainult klikke meelitavad desinformatsioonilehed. Kuigi Ungari politsei on kinni pannud mõned desinformatsioonilehed, mis õhutasid koroonaviirusega seoses paanikat, on ka Ungari valitsus ise, eriti epideemia esimeses faasis, kasutanud oma meediaimpeeriumi patuoinakampaaniaks…
-
Märtsikuu Vikerkaares tselluloositehasest ja muust
Lugu usaldusest ja selle kadumisest. Kild killu haaval mureneb Urmas Klaasi usk, et riik on suuteline arendajate ärihuvisid kuidagi tasakaalustama, rääkimata Tartu jaoks spetsiifiliste huvide esindamisest. Riiklike dokumentide metaandmetega tutvudes leiavad linnavalitsuse ametnikud järjepanu jälgi arendajaid nõustanud advokaatidest. Tekib kahtlus, kui suur osa dokumentidest on üldse ministeeriumis kokku pandud? Kes seda protsessi tegelikult juhib? Märtsikuu…
-
Toimetajalt: Emotsioonide üleskütmise väest
“Ma tundsin enne kui mõtlesin; see on inimkonna ühine saatus.” – Jean Jacques Rousseau autobiograafiline tundekasvatuslugu avab 2020. aasta esimese Vikerkaare. Oma “Pihtimustes” kirjeldab filosoof tundeid, mis kujundasid tema lapsepõlve: õhinat tekitavad vestlused isaga, tädilt õpitud viisijuppide ümisemine, onupoja Bernard’iga koos õppimise võlu ja kasvataja, preili Lambercier’ karistustest tekkivad ootamatud erootilised ihad. Nendele tunnetele väidab…
-
Toimetajalt: Riik, rahvas, sõna, sõda, vangla
Aasta viimane Vikerkaar algab Eesti esimese sonetiga. Selle kirjutas 1637. aastal Reiner Brockmann ja Wimberg pani selle nüüd maakeelde ümber. Kõige hiljutisema eesti kirjandusloo on pannud kirja Cornelius Hasselblatt. Vikerkaares arvustab seda Tiit Hennoste, üldiselt tunnustavalt, kuigi leiab sealt seest liiga vähe räppi. “Kirjandus ei ole enam rahvusliku identiteedi hoidja,” märgib Hennoste: “… süvakirjandus on esimeses…
-
Vikerkaare loetuimad tekstid, 2019
Vikerkaar liikus sel aastal ühiskondlike lainetustega samas taktis: aasta alguses (tegelikult suuresti 2018. aasta lõpunumbri artiklite toel) loeti erinevaid käsitlusi #metoost, essee ja luulevormis. Kevadel huvituti autoritaarsuse tõusust Ida-Euroopas ja sellega võitlemise võimalikkusest. Kevadine kehadenumber tõstis loetavuse tippu teemad, mis uudisportaalide esikülgedel reeglina eriti tähelepanu ei saa, aga korda lähevad paljudele: puudega inimeste võimestamine ühiskonnas,…
-
Jõulueelseid lugemissoovitusi
Miks loetakse paberajakirju? Ja milliseid? Millised on paberväljaande eelised (ja puudused) digitekstide ees? Vikerkaart tasub lugeda vähemalt kolmel põhjusel: poliitika pärast, poliitika eest põgenemise pärast ja kaasahaaravalt kauni keele pärast. Kui tahate kellelegi, sh iseendale, jõulukingitust teha, vormistage juba täna Vikerkaare tellimus!