-
Ajalool on mäluauk
Finita la comédie öeldakse Brüsselis sinuga on nüüd lõpp keegi ei ole igavene ega täiuslik rahval on vaevademaast kõrini Kui ajalugu peo pealt ja austritega toita unustab ta oma sõjaroimari-mineviku Ei mäleta midagi Kommunistliku partei manifestist ega Siioni tarkade protokollidest Vana inimsööja paneb maniski kaela sööb jõulupudingut ja tänupühakalkunit usub et on inimteaduse professor emeritus…
-
Ju
puud ju kasvavad rohi tõuseb taeva poole üles vahtraseemned lebavad ilmaasjata õuekividel lapsed naeravad jooksevad ümber maja sinine suits kerkib kirsiõite vahelt valgus on lihtsalt vajunud puhkevatesse pungadesse õrnukestesse lehtedesse seinal ketendava värvi pragudesse ja õhetava õhu õnarustesse * metsik on ju metsik imelik on alati natuke imelik perenaine läheb hommikul kempsu potikaanelt vaatab…
-
-
Raha
Kord kvartalis tõreleb minuga raha: “Miks sa mind hoiad ja tuulutada ei taha? Olen kaubad ja seks, mis sul saamata jäid, võid neid veel saada, kui mind välja käid.” Nii vaatangi, mida teevad temaga teised, ega nad veereta teda ju kogu aeg peos. Neil on nüüdseks autod, suvilad ja naised: selge, et rahal on…
-
Säält põõsastiku tagant, säält, kus paistis akna valgusvööt, säält laskis kuulda oma häält üht lugu mängides üks flööt. See lauluviis, see tuttav kaik nii lahkelt voogas läbi öö, saaks nagu koduks seegi paik, kus lõpeb iga tee ja töö, sääl nagu oleks avanend maailm see suur, maailm see lai, kus süda ära kingib end.…
-
Mõni sõna minust endast
Laste suremist meeldib vaadata mulle. Kas olete naerulaine ihmjaid rulle igatsuse londi taga näinud? Mina aga uulitsate lugemissaalides nii tihti kirstukaasi olen lappamas käinud. Kesköö käperdas niiskete näppudega mind ja plank kukkus uppi; paduvihmapiisad kiilal kuplil, kappas hullunud katedraal galoppi. Näen, Kristus ikooni pealt pannud on pakku, tuuldunud kuueserva suudles veel nutune räits. Telliskivile kisendan,…
-
Kolm luuletust
Ja enam surm ei valitse siis Ja enam surm ei valitse siis. Alasti surnud on lõpuks koos Mehega tuules ja läänekuus; Kui luud on nokitud puhtaks, neil käes Ja jalgade juures sütivad tähed; See arukaks saab, kes hulluna läheb, Need tõusevad taas, kes merre vaovad; Arm ei kao, kui ka armunud kaovad; Ja enam surm…
-
Deuteerium avastanud end Türgist, kus laial prospektil tšillid, joo kohvi, lausu “Bismillah” ja silmitse vett, osta naisele kirikakraid, või parem mungalilli (neid ta armastab vähem), ja lämmata haigutus, et kõndida, kuhu sind kutsub ahvatlev parandžaa, kolkunud räpase kangi alla tal luba end juhatada, pea temast lugu, räägi talle, et sinu emand on ta, lausu “Bismillah”…
-
1970. aastate keskel pidi Kanadas kirjastuse Orto väljaandena ilmuma mälestusteraamat, kus Eestist enne Teist maailmasõda või selle käigus lahkunud eestlased jutustavad oma lood. Ma pole küll Orto ajalooga päriselt tuttav, kuid ilmselt seoses asutaja ja omaniku Andres Lauri surmaga 1973. aastal lõpetas kirjastus tegevuse. Käsikirjad aga teatavasti ei põle ning nii ongi need ajaloo keerdkäikude…
-
Veel midagi on veel midagi on vee peal üks karvane liblikas sõrmede vahel midagi on veel midagi on vee all üks teeviit näitab peaaegu näpuga midagi on veel midagi on vee peeglis millimallikad tulevad lainete väel mõtlemata ja siis on tee nagu õhtu ja siis on uks nagu aed * oli see näljane hommik ja…