(1798-1837) Sappho viimane laul (L’ultimo canto di Saffo) Selge öö, ja punastav kiir, mis langeb loojuvalt kuult; ja sina, kes sa särad vaikiva metsa ja kaljude kohal, päeva kuulutav täht; oh, hõrk ja armas, tundmata veel erinnüsi ja saatust, oli teid vaadata! Enam ei paita pehme vaatepilt meeleheitja hinge. Nüüd tunneme veel vaid kõhedat rõõmu,…

* aga kui ma kirjutaksingi bensiinihaisust hoopis mitte lummavast jasmiinihõngust teeksin külmal ajal maja pealt kõik aknad uksed lahti nii et tagahoovi paistaks autotee ja kui ma sööksin üksi lõunat igal reedel ja armastus saaks enne õhtut otsa pesupulgad kõlguks tühjal nööril keegi tapaks öösi rentslikasse kui ma kirjutaksin hoopis bensiinihaisust noaga oma rinna peale…

Raido Mürk * jõuliselt arenev…; *kiire odavalt ära anda…; *aktsiaselts osutab luuleteenust…

* Olla nähtav või mitte – see on küsimus. Mis oleks kasulikum – teles taluda kõik nooled, mida vali eeter paiskab, või, tõstes relvad saatejuhi vastu, feim lõpetada? Kodus magada – muud midagi, sest nõnda uinudes kaoks kuulsuspiin ja kõik need tuhat häiret, mis meie vaim, see pärib meedialt. See oleks lõpetus, mis hardasti on…

Õhtune riviloendus Seisame kaua riviplatsil, ühel vennal viskas pildi tasku ja ta viidi laatsaretti Ma magasin rivis püstijalu ja kuulasin õhtutuule vaikset kahinat Eesti Vabariigi ja NATO lipus ja siis millalgi ka muid kauneid vaikse õhtu hääli, taevas oli hiilgav, kõrge ja ülev. Siis millalgi ta tuli – relv kabuuris, kabuur vööl, jalad harkis, käed…

Janno Pikkat *Elu võikski see pidu vaid olla…

Triin Soomets my estonian