• *sattusin oma vägistajaga… jt luuletusi

    *** sattusin oma vägistajaga samade kaante vahele mina kirjutasin hirmust, et mind vägistatakse tema kirjutas dostojevskist Idaeuroopa libu Ma olen idaeuroopa libu Ma ei tunnista libu kui solvangut naiste kohta, kes tahavad seksida Ma ei tunnista libu kui solvangut naiste kohta, kes müüvad oma keha Aga ma olen idaeuroopa libu See libu tunne tuleb iga…

  • * On antud mulle keha – milleks see, nii üks ja ainus, minuomane? Õnn hingata ja olla – keda peaks seepärast tänama, kes öelda teaks? Ma olen aednik, lill ma olen ka, maailma vanglas pole üksi ma. On igaviku klaasil uduring – kus seda puutunud mu elav hing. Jääb sinna kirjatrükk, mis praegu soe, ei…

  • Riigikokku jt luuletusi

    Riigikokku Toompeal üle riigi kokku Saavad üle vaipade. Mõni läheb Riigikokku Kasvõi üle laipade. Toompealt üles, peas on karvik, Ei vii lips või saapanöör. See ei ole ninasarvik, See on soomustransportöör. Võrdle, lahuta, löö kokku Euro kurssi ööriga. Mina lähen Riigikokku Soomustransportööriga. Sõjatehnikat veab kokku, Randub parvlaev vööriga. Mina lähen Riigikokku Soomustransportööriga. Siit Püstol taskus,…

  • 1190; Tule vaimud

    Vene keelest tõlkinud Aare Pilv 1190 kirjutage alla, kirjutage alla, süüdimõistetu, allaheidetu, kirjutage alla, kirjutage alla, kinnipeetu, äraneetu, kirjutage vaid alla, kuulete, ma teiega kohtuma kihutan kogu te suguvõsa! ma olen Küsimuste vanemuurija – hingelt filosoof! käekirja konksudes kirjas on tuhat ükssada üheksakümmend päeva, täpselt niipalju sel litsil elu on, seda on rohkem, kui minul…

  • Hommage valitsusele

    Me toome väed järgmisel aastal koju, Sest raha pole, ja heakene küll. Seal, kus nad valvasid või hoidsid korda, Nüüd valvaku siis sealsed, hoidku korda. Me tahame, et raha jääks me koju, Töö asemel. Ja nõnda on hea küll. On raske öelda, kes kord tahtis nõnda, Ent nüüd ei olda otsusele vastu. See kant ei…

  • Apelsin jt luuletusi

    Apelsin Vaata, need seemned on peidus. See on minu viljaliha, mu jahe ja niiske keha. Üks käsi otsib mind, hääl minevikust, mille olin peaaegu unustanud. Ta leiab kausi üles, loodab mu summutada, vastupanuta liikuda minu öödesse ja unedesse. Pean talle tuletama meelde: sa oled surnud, sul ei ole varju, käsi ega jalgu. Oled liikumatus, sa…

  • Tobud

    Pikk seelik, kõrge konts – justkui lahingut löönuks, üks peal, siis jälle all, ning sõltus tuulehoost, kas välgatas ka sukk, kui lõhik langes koost – neist narrimängudest ei saand me silmad söönuks. Kui armukade sääsk kaunitaride krael võis pargipuude all ebamugavust tuua, me silmad janused end võtsid purju juua, kui pitsist vilksatas ühtäkki valge kael.…

  • August 1968

    On Hiiul omad teod ja tavad, mis inimvõimeid ületavad, kuid ühte ka ei suuda tema: Hiid pole õppind kõnelema. Ja üle orjastatud ala, kesk tapetuid ja leinahala, käed puusas, Hiiu kogu kõrgub ja ila tema huulilt nõrgub. September 1968

  • Libavere

    Mida vanemaks saaan seda olulisem mulle tunndeselgus on. Vanhasti oli mõttepuhtus tähtis kuid tõttütelda mõteluhtus on lihtsalt kitsarinnaline . Päälegi saan ma ideaaalsetl hakkama sellega et ma miskit ei tea – – – õpi palju tahad – ja ett ma ole lõpeks mittemiski, mittekeegi , soperdsi.. Ma saan hakkama nendes lõppututes ajutihnikes. Agga mu luudkondid…

  • Vana Marx

    Ta vihkab anarhiste, idealistid tekitavad igavust. Saab raporteid Venemaalt. Kahjuks väga üksikasjalikke.

Vikerkaar