Püüdmast sihti ma ei lakka – kui mu hinge võitnud ta, ei siis püsida saa vakka, tormitsen, ei rahu saa. Ihkan enesele kõiki jumalate soosinguid, tunda teadust risti-põiki, muusikat ja kunste muid, söösta kirevasse ellu, kõike tahta tihata, mitte jääda oleskellu vihata ja ihata. Ärgu eal me nukrutsegu tummas ängis ikke all – tahe, igatsus…

Nicolai iseloomust See on üleüldse tuttav, et Venemaa viimane isevalitseja, pool nõdrameelne Nikolai, liiderliku ja joodiku perekonna kõdunenud järeltulija, ilma mingi iseloomuta, tahtmiseta ja otsustava mõistuseta on ja et ta oma ümberolijate käes nagu hale mängukannike ehk kerge tuulelipp iga puhumise järele keerleb. Igaüks teab ka kurbtuse ja põlgtusega, et ta üheksa aasta eest esimese…

mari-liis lillele 30 eestimaa talve on mu silmad tänaseks näinud näinud lasnamäel linnamäe teed pinnat ja kristjan kärberit (kes sündis muide aastal 1908 ütleb wikipedia!) kärberis elavad mu armsad vanemad praegugi ma sündisin aasta esimese kuu keskel külmal hilispärastlõunal „täpselt kell viis!“ ütleb ema 8 talve hiljem saan ma eesti kodakondsuse ja kuulutan seda rõõmsalt…

Abuulia Imetlen oma kõhna kätt, mis lebab sedasi laual, viitsimata peos hoida raamatut, sulepead, rääkimata haamrist või naeltest. Nagu sügisene roostik, painduv vähimagi tuulepuhangu käes, võtab mus võidutsev taimne letargia aina imelisemaid vorme – olen õhtupooliku mees veel enne, kui väljas on keskpäev, olen paistes august liigküpsete pirnipuuaedadega, kus purjus herilased kooserdamas on ringi ja…

Elevandid pärast surma heledas aias keegi möödub tema püüab varjata, mida ta teeb paksude õitega sireli all nii nüüd klikib ta edasi uppunud elevandi pilte meeletu käntsakas surma rihmade otsas, tagurpidi ripakil lont, kolmnurkne suu heatahtlik nägu, paarkümmend kilo surnud südant, rohi, vesi, volvo tõstuk nüüd näeb ta kuidas kõigist peaksid saama pärast surma elevandid…

Buss peatub. Tullakse lennuki pealt, rabelemine, sahmimine, loojuv päike paistab üle järve, üle Järvevana tee, üle Peterburi tee, ja Ülemiste keskuse vastas kükitab keegi. Tema nägu pole näha, autod tuhisevad mööda, hääletaja see pole, ega enne lennujaama ju peale ei võetakski. Aga ta on päris kalda lähedal: tegelikult seisab ta vees. See polegi inimene. See…