Ma vihkan maastikke. Retked loodusse, et hardal ilmel uurida linnalähedasi võpsikuid, koltunud heinamaid, oh kui ilusaid päikeseloojanguid, värvikirevust, puhtaid toone – kõik see tekitab minus hämmeldust. Põgenemine porisest linnast, et jälle end vaba ja muretu looduslapsena tunda, et kogeda jõu kasvamist, “kanalite” avanemist, energia ringlemist … meenutab mulle pigem palverännakut. Ei tea, milleks seda vaja…
LXXVIII “Minnakse Veski uuli mööda vastumäge Helme poole; liigume juba kultuurprodutsentsel alal. Mida kõrgemale tõuseme, seda selgejoonelisemalt kerkib nägematusest linna kogupilt; võrdlemisi harvalt asetunud väikesed kastisarnased ehitised, nende vahel rohkesti vilja- ja okaspuid, kaugemal põhjas gümnaasiumi punane kivikere ja mustendavad kuusemetsad. Üldiselt on linnal suure küla füsiognoomia.” E.P. koguteoses “Valgamaa”. (Tõrva alev 192…, aasta enne…
Mart Kangur Kahvel; Kiri Muhvile KAHVEL Mängisime Eerikuga malet ja sõime samal ajal praetud kartuleid, sõime otse pannilt, mille olin pannud laua peale malelaua kõrvale. Mul oli ainult üks kahvel ja me sõime kordamööda, sõi see, kes oli käigu teinud, ja ta võis süüa niikaua, kuni teine käigu tegi. Olime näljased ja kartulid vähenesid…
(projekt) 1. Hammas tahtis välja tõmbamist. Läksin hambaarsti juurde. Olin esimene. Teised polnud veel tulnud. Toolid olid tühjad. Ka all garderoobis riideid ära andes oli mulle tundunud, et olen üksi. Et ennast vähem üksikuna tunda, võtsin istet uksele kõige lähemal toolil. Uks läks kohe lahti. Mind oodati, arst palus mul istuda. Arst oli mees. Tal…