-
Kuldne tolm
KAS SA VAHEL MÕTLED VEEL SELLELE HOMMIKULE, kui varakevadises jahedas ja hämaras välikäimlas väljus sinust keskmisest vaid veidi suurema vereklombina keegi, kes oli tol ajahetkel otsustanud siiski loobuda sinust kui oma emast? Kui see meelde tuleb, siis ikka kõige ebasobivamal hetkel: koosolekul esinedes, juubilari õnnitledes, bensiini ja kabanossi eest makstes. Minul küll. Kui ma vaatan…
-
Tänutundeäri
Tuuliki oli kena noor naisterahvas, sooja naeratuse ja sõbraliku jutuga. Ta töötas aastaid lihakombinaadi kontoris, oli hinnatud spetsialist ja sai üle keskmise palka, kuid siis tulid rasked ajad, kontor suleti ning töötajad koondati. Tuuliki saatis välja kümneid CV-sid ja käis ka vestlustel, kuid tulemusteta. Lõpuks tal näkkas. Uus ülemus, karm ja kiitsakas kõvera suujoonega naine…
-
Vestlus metsas
Tere! Mida sa siin teed? – Tere! Mõtlen kirjanduse üle. Ja mida nimelt, kui küsida tohib? – Et kas kõik, mida kirjanik kirjutab, on kirjandus. Milleks sul seda teada on vaja? – Vahel on see tähtis, näiteks kui tekib küsimus, kas panna kirjanik vangi või mitte. Aga see on filosoofiakonverents. – Nojah, ma arvasingi, et…
-
Jaan Krossi kirjutamata lugu
Kärt Kross-Merilole Selle loo rääkis mulle Kärt. Ja talle omakorda rääkis loo Jaan Kross. Aga kuna sellest on mõnda aega juba möödas, kui Kärt selle loo mulle rääkis, siis võib-olla ma enam ei mäleta nii hästi kõike. Ja äkki mäletan ka seda valesti, et Kärdile rääkis loo Jaan Kross. Võib-olla rääkis keegi teine. Aga seda…
-
Järgmine jaotus
– Kes meil järgmine on? – Nahhui, Otil murdus jälle stabika varras ära. Uued masinad on ikka täitsa persses. Nad võiksid vittu käia oma hübriididega. Korea vennad ei oska WRC-masinaid ehitada. Neetud hübriidajamiga käru. – Räägi normaalselt. Ajamiga… – Mootoriga. Türa, kus tal lõi summutist leeke välja. Enne katkestamist. – Nii. See peaks olema mingi…
-
Asfalt ja kõrvenõges jt palad
Asfalt ja kõrvenõges See võib kõlada naljakalt ja kummaliseltki, aga viimasel ajal igatsen ma lapsepõlve aegadest enim taga just haavu. Naha pinnal. Igatsen vere hüübimist ja selle ajapikku koorikuks kokku kuivamist, mida siis mõnuga väikeste sõrmedega jälle lahti nokkida. Sellele järgnevat teistkordset, kuid poole väiksemat veritsemist. Paranemise perioodiga viivitamist. Igatsen noore palja naha vastu asfalti…
-
Magamise eripärad kinnistes ruumides
1 Ta tuli tuppa ja heitis välivoodile, lõhkeainele lähemale. Kui Maria üritas teda ümber veenda või lihtsalt küsimusi esitada, vaatas ta naist pika, kuidagi vankumatu pilguga ja selgitas lühidalt midagi taolist, et keegi peab ju tema järele vaatama, pidades silmas mitte Mariat, kes vist luges tema selgitustest välja just seda, vaid lõhkeainet. Muidu, andis ta…
-
Laenatud laps
Ma olen täiesti tavaline mees. Tõesti, täiesti tavaline. Töötan väikelinna volikogus. Vastutan lemmikloomade registri eest. Paaril korral on tulnud jutuks, et see ei ole vajalik ametikoht, et omavalitsus peaks õhem olema, teate küll. Aga iga kord on kohalikud koera-, kassi-, kitse-, mugavussea-, kuke- ja teiste loomade sõbrad mulle appi karanud. Iga kord. Ja ma usun…
-
Kirjake Tartust
Jah, see oli 12. märtsil 1950 a., kui ma limbates «tormasin» oma valimisjaoskonna poole. Kui ma ütlen «limbates», siis pole seejuures vaja palju imestada, sest minu ajalikus instrumendis istub priske reuma, ellik jooksvatõbi, millest, võib olla, vabanen alles siis, kui lähen sinna alla, herunter, vana põrgupõhja vanapagana katlasse, ning lasen end seal — nii sõbramehe…
-
Missioon
Salve oli oma ameti üle uhke. Oli ka põhjust. Kogu elu oli ta postivedajana ajalehti ja ajakirju kätte toimetanud, rõõmustanud ootajaid kirjadega armsamalt, linna kolinud lastelt või teises ilma otsas elavatelt sugulastelt. Kogu elu oli ta kirjakastidesse poetanud tuhandete kaupa uhkete väljamaa markidega postkaarte, sünnipäevaõnnitlusi ja uusaastatervitusi. Kogu elu olid inimesed Salvet rõõmsa elevusega oodanud.…