• Bastille plats

    Kohtun temaga esimest korda. Õhkkond on täna kuidagi närviline, tundsin seda juba majja sisenedes. Meie vestluse üle valvav ametnik teatab, et kui hakkame rääkima teemadel, mis võivad välismaalaste kinnipidamiskeskuse mainet kahjustada, siis kohtumine katkestatakse. Olen juba harjunud, et iga paari nädala järel tehakse mu käitumisele uusi ettekirjutusi ja piiranguid. Viimati tulid juhtkonnalt suunised, millisel toolil…

  • Mitte väga valusalt ja mitte näkku

    Markuša lamas selili. Lamas mingis mitte just eriti mugavas poosis, kuidagi tervenisti kangeks jäänult. Markuša lamas selili ja vaatas tähti. Arvestades, et tähti oli näha palju, oli koht, kus Markuša lamas, mitte just eriti valgustatud. Arvestades, et Markuša juustes oli liiva ja mingit jämedat prügi, lamas ta vabas õhus. Miskipärast oli teksade lukk lahti. Noh,…

  • Tundelood

    Palusime kümnel autoril kirjutada ühest autobiograafilisest tundekogemusest tõukuva lühijutu. Tulemused on teie ees. Anette Parksepp, “Süütunne” Kadi Viik, “Võrdlemisäng” P. I. Filimonov, “Abitusetunne” Jüri Kolk, “Ilmajäetusetunne” Peeter Sauter, “Enesehirm” Riste Lehari, “Ärevus” Kaisa Ling, “Osadus” Kertu Moppel, “Piima tunne” Maarja Kangro, “Jõulutunne ehk das endgültige Gefühl” Margit Lõhmus, “Õnnetunne” ANETTE PARKSEPP Süütunne Ostsin pakettreisi Egiptusesse.…

  • Ada

    Mingil moel oli Ada mulle kõige lähedasem inimene. Või on praegugi. Me ei rääkinud palju, aga kui rääkisime, siis teadsime kohe, mida teine mõtles. Ma vähemalt arvan nii, sest ega me seda ju ühemõtteliselt selgeks teinud. See lähedus põhines mingit sorti heaolutundel. Esimene selline kogemus oli lapsepõlvest. Jah, ta oli minust vanem. Aga tookord kuulis…

  • Kääbussiga

    Eelmised naabrid kolisid nii äkki, korraga oli maja tühi, müügikuulutus rippus väravas, vettis ja pleekis. Tahtjaid muidugi oli, käidi vaatamas, mõned meie uutest potentsiaalsetest naabritest tulid isegi meiega rääkima ja küsima, kuidas siin elu on. Eks nad tahtsid muidugi näha, kas me oleme normaalsed, mis on ka arusaadav, sest naabritest võib sõltuda nii mõndagi. Siis…

  • Kangelase teekond

    „Nii nagu sina teed, ei tee seda keegi,“ ütles tegevprodutsendi abikaasa ja tõstis šampuseklaasi vastu oma leemendavat põske. „Arvo teeb,“ ütles Marko. „Nojah, tema teeb. Aga sina teed sedasama, mida tema teeb, aga natuke teistmoodi, sa lisad sellele oma võlu, oma väärtuse.“ Marko mõtles, et tegelikult oleks täpsem öelda „väärtusetuse“, või siis „madalama hinna“. Aga…

  • Hispaania

    Ilmunud Vikerkaares 1992, nr 2 Valge Hobuse baaris oli Morel keskseks kujuks. Puujalga keerutades ilmus ta sinna üheksa paiku, tihti kogu päevaks peatuma jäädes. Baarilett toeks, lõi ta surnuks elupäevi Püreneede kõrtsis, millest talle aastate jooksul saanud teine ja võib-olla ainus kodu. Puujala oli ta kaasa toonud Hispaania kodusõjast. L’Espagne, võis lugeda ta põlvini küündivalt,…

  • Neeger Pariisis

    Suviti käin ma spordiklubis, mis asub Pariisi 12. linnajaos Nationi väljaku kandis. See pole rahvast nii tuubil täis nagu mõni muu pealinna jõusaal, kus inimesed üheainsa trenažööri pärast sabas seisavad ja vahel lausa nii hullusti nördivad, et trennist tigedana minema marsivad. Tõsi, minu spordiklubi pole küll uhkeimate killast, ent see-eest hästi varustatud. Vastuvõtulauas proovib üliagar…

  • Kahtlusevarjuta

    Minu noorem vend Njinjū väitis, et suudab oma varju kinni püüda. Temast aasta vanemana ei tahtnud mina ka alla jääda. Rivaalitsemine kasvas vendadevaheliseks võistluseks, kes sellega esimesena hakkama saab. Vaevatasu himustajate tõsise ja innuka otsustavusega asusime oma varje püüdma. Need osutusid väga kavalaks. Nad jooksid meie eest ära, kuid hoidsid nörritavalt just sama tempot, kiirendades,…

  • Läti lipp

    Ventspilsi spordiklubis kanti siniseid haiglasusse. Garderoobitädi andis need inimestele tasuta; mõni pakkis sussid omale kaasa, et iga kord mitte uusi küsida, ja nii tegin minagi, viskasin sinised nässakad seljakotti, näokreemiga samasse lahtrisse. Tolmulestasitt, mikroosakesed, bakterid, kõik vaikselt koos. Atlētikas zāle’s oli agressiivne hip-hop põhja keeratud, aga sinna ei mahtunud kuigi palju inimesi ja nii tehti…

Vikerkaar