• Ala välimääraja

    LOODUSKAITSEALA: Janar Alal on silma ja huvi elu pisiasjade vastu. Ta on omamoodi avaliku ruumi Fred Jüssi, kes tähelepanelikult ja kannatlikult jälgib, dokumenteerib ja kirjeldab meile linnaloodust: trammides võbisevaid karvamütse, sardellihindu kodupoodides, juhuslikke jutuajamisi teatris. Tema loodusvaatlejalikud tähelepanekud on vahendatud sooja huumori ja kaasaelamisega ning tihtipeale seotud suurema kultuurilise narratiiviga. ALAVORM: Janar Ala tekstid on…

  • Too too cool for school emoluule 2017

    fs on alati olnud üks vähestest, keda mainitakse ühe oma luule ja üldse luuletamise eeskujuna pea igas teises Värske Rõhu noore autori intervjuus. See on mulle alati kummalise ja huvitava fenomenina tundunud. Ühelt poolt, muidugi, fs kirjutab lihtsalt, napilt, ta luule on arusaadav igat sorti „massidele“ ning kirjutab ta ju lõppude lõpuks asjadest, mida kõik…

  • Igal feministil oma naistepäev

    Jüri Kolk on viimastel aastatel kirjutanud palju ja Jüri Kolgist on kirjutatud palju. Kriitikud on teinud oma tööd ja püüdnud kirjeldada tema tekstide eripära, kolgilikkust. Leitakse, et Kolgile on omane pajatuslik laad, ta mängib suurte asjadega, küsib suuri küsimusi ja teeb intertekstuaalseid trikka, aga seda kuidagi ladnalt ja lõbusalt, toon on olmeline, saab (absurdi)huumorit. See…

  • Uus lyli unistuste selgroos

    Igale lugemisele eelneb raamatuga kohtumise lugu. Veetes vaikseid tunde ahju ääres ajan vahel hobi korras taga oma esimeste eluaastate meeleolusid, nii nagu need peegeldusid fotodel, kujunduses, kunstis, riietes, muusikas ja kirjasõnas. Sirvisin vanade Nooruste järjekordset patakat ning jäin seitsmekymne neljanda aasta jaanuarinumbri keskel peatuma yhe jutu juurde, mis yllatas ja kaasa viis. Andres Ottensoni „Vanaisa“…

  • Midagi uut? Timothy Snyder ja holokaust

    Ameerika ajaloolane Timothy Snyder sai nii Eestis kui ka mujal maailmas tuntuks raamatuga „Veremaad“, kus ta kujutab sünteesituna Hitleri ja Stalini terrorit Baltikumis, Poolas, Ukrainas ja Valgevenes. Nüüd pakub ta midagi, mis sarnaneb reisiga holokausti ja selle tagajärgede juurde selle eri etappidel. Tulemus mõjub pigem pika esseena ja mitte teadusliku uurimusena. Tõlge eesti keelde on…

  • Müstiline, mehine Mägi

    Miskit paistab olevat õhus. 2017. aasta oli selgelt Konrad Mägi aasta. Oktoobris avati Roomas Galleria Nazionale d’Arte Modernas suur Mägi ülevaatenäitus. Saabuval kevadel läheb Pariisi otse Musée d’Orsays avatavale Balti sümbolismi näitusele suur hulk Mägi armastatumaid teoseid koos Nikolai Triigi, Oskar Kallise, Janis Rozentālsi, Vilhelms Purvītise, Mikalojus Čiurlionise ja teiste Balti kunstnike töödega. Pole vist…

  • Laku vittu, Nihilist

    Veebiportaali Nihilist.fm kogumik „FINAL CUT“ on Stefan Peetri sõnul post-eestlaslik arhiiv.[1] Peetri peab silmas, et kogumikus on avaldatud tavalugejale võõraid autoreid, kes kirjeldavad igapäevaseid Eestis elamise kogemusi, millest kultuuriajakirjanduses harilikult ei kirjutata. Kolmanda Eesti hääl ehk perifeerse kogemuse kajastused, mis võivad hakata sekkuma olemasolevatesse võimusuhetesse, väljendavad teatud eestlasjärgsust, ning see elavdab „eestlase“ tähendus(rikkus)t, lõpetab Peetri.…

  • Lawrence Lessig – vaba kultuuri eestvõitleja

    Vaba kultuur on rünnaku all. Loometegevus, mille viljad varem olid ühiskonna ühisosa, kuulub üha sagedamini korporatsioonidele. Need organisatsioonid on moonutanud autorikaitse algset eesmärki – autori teoste kaitse suvalise kopeerimise ja rahaks tegemise vastu – ning see on muundunud süsteemiks, mis edendab kultuuriteoseid vahendavate ja neist derivaate loovate korporatsioonide huvisid nii kultuuriloojate kui tarbijate arvelt. Vaba…

  • Kirglikud katsed vabaneda iseendast

    „Kõige hullem on see, et tunnen, kuidas ma muutun iga aastaga üha enam enesega rahuloleva austerlase sarnaseks. – Aga ma tahaksin olla nagu Austria drag queen Conchita Wurst – mässav habemega naine!“ (lk 34–35). On teatud liik inimesi, kes ei saa olla paigal. Neil on pidevalt vaja kuskile sõita ja tavaliselt on neil järgmise reisi…

  • Argiromantika väikese hälbega

    „Võluv“ on esimene sõna, mis Madli Lippuri „June ǀ Julienile“ tagasi mõeldes pähe kargab. Nähtamatu köidik tegelaste ja publiku vahel on loodud erakordse detailitunnetusega, mis on ühtaegu hubane ja nostalgiline. Lõputud liitrid kakaod mummulistest tassidest, päikeselaigud seintel ja voodis, lillelised kleidid ja lepatriinudega hambaharjad – kõik need viivad mõtted pigem „Bullerby laste“ ja „Väikese Illimari“…

Vikerkaar