-
Tardumusse venitatud avaus. Tõnis Vilu utoopiline aeg
Õnnitleme Hasso Krulli Ants Orase kriitikaauhinna puhul.
-
Kivi, paber, käärid. Kolmas vorm
See raamat algab eessõnaga: „Me ei muutnud midagi. Ühtki sõna, ühtegi tähte, ühtegi koma. See on toores, see on tänav, see on tõde. Nagu ütleb Nassim Taleb: idioodid loevad õigekirja, targad aga mõtet. See on dokument sellest, mis valitseb Tallinna tänavaid viimased 15 aastat. Ilusamaks see ei lähe. Kaugemale küll.“ Teose ees, mis – nagu…
-
Alternatiivajalugu kirjanduslõksus
Poliitiku ja ajaloolase Mart Laari jaoks on rahvuslik ärkamine südamelähedane teema ka teoreetilises plaanis, kuid kaheköitelist „Sügissõda“ tuleb lugeda pigem n-ö praktiliseks äratustegevuseks. Teose eesmärk on näidata, et de facto iseseisvuse kaotus 1939. aastal, millele eelnes baaside lepingu allkirjastamine Moskvas, ei olnud ainuvõimalik arengutee. Laar on seisukohal, et juhul kui Eesti viimases sõjaeelses rahvuslikus valitsuses (1938–1940)…
-
Me peame rääkima liberalismist
Riigi kohta, kus taasiseseisvumisest saati on rõhutatud üksikisiku vabadusi, on meie argiarusaamad liberalismist häirivalt vildakad. Vabaduste masinavärgi käitlemiseks on vaja peent näputööd ja teravat silma. See on kellassepa, mitte kiviraiduri töö. Ometi läheneme me sellele aparatuurile sageli pintsettide asemel suruõhuhaamriga, mille tulemusel tekib tavaliselt nii palju müra, et keegi teine objektile läheneda ei saa, ja…
-
Populaaride poliittehnoloog
Kui Vana-Rooma riigitegelasel Tiberius Sempronius Gracchusel, silmapaistval ja auahnel mehel ning kõneosaval oraatoril, õnnestus lõpuks välja kuulutada maareform (133. aastal e.m.a), millega ta lootis võidelda Rooma aina laieneva pauperiseerumise vastu, siis neli sajandit hiljem kirjutas Appianos Aleksandriast selle kohta, et „Gracchus sai seaduse tulemusel ütlemata populaarseks ning rahvahulk saatis ta koju, nagu oleks ta isegi…
-
Nimetusse, tähendusetusse, tühjusse, öösse, vaikusse
1. Nihilism on kaksipidine mõiste. Seda võib kasutada nagu sõimusõna, visates ta näkku igaühele, kelle väärtused minu omadega vastakuti seisavad, nii et minu väärtused on tema seisukohast justkui „eimiski“. Kui minu väärtuste keskmes asub voorus, hüve, jumal, siis on teine nihilist sel juhul, kui ta seda keset ei tunnista; juhul kui tema väärtuste keskmes on…
-
Teadaanne
„Kuid lugu, mis on imelik, tuleb avalikuks, ning see lugu on hea. See saab kiidetud ja on hea ja suurepärane ja kriitikutele meeldib. Lugu vohab meedias. Lugu näidatakse kanalites, infokanalites, lugu on eripärane, kummaline, kuid hea. Siin on hea pinnas, mõtlen endamisi, kuidas miskit vohama panna. – Lugu vohab aina edasi, mõni kuulab lugu, mõni…
-
Minu esimene kivisildnik
Juba siis, kui raamat mööda postisüsteeme kriitiku poole eksles, mõtles kriitik korruptsioonivõimaluste peale. Kuidas oleks kasulik kivisildniku kohta öelda, kuidas ajaloolises plaanis äge oleks, mida muud oleks võita või kaotada. Oma kallutatuse läbitunnetamine. Lisaks ütlemisele, kuidas tundus, ning iseoma eripärade ja positsioonide väljendamisele on arvustusega ka rõõmu võimalik valmistada. Autorile või tema vaenlastele. See on…
-
Pärnits otsib Alephit
Pärnitsa uus raamat koosneb suurest hulgast miniatuuridest ja laastudest. Esimesed neist on muinas- või mõistujutud, mida mõista ei saa. Need jutud on sündinud unenägude seletamatust maailmast ja maailma seletamatusest. Neis sehkendavad ringi loomapeadega inimesed, kõndiv käsi, seestunud lapsed, Linnutee linnud, draakonid, Egiptimaa vanad jumalad, vanatühi ise ning igat masti muud veidrikku rahvast. Esimesel lugemisel tundub…
-
Rikkus kui patoloogia
Sigrid Rausing on oma kunagisest antropoloogilisest välitööaastast üllitanud juba teise raamatu, seekord memuaaridena. TetraPaki miljonite pärijanna doktoritöö ilmus Oxfordi ülikooli kirjastuses 2004. aastal,[1] memuaarides külastab ta neid kogemusi uuesti. Välitööd tegema asudes nendib Rausing, et ei tea isegi, kes ta on, ja ilmselt on tal 20 aastat hiljem soov see noorem, ennast otsiv mina uuesti…