-
Kirjaoskusest
Max Weber kõneleb oma loengus “Poliitika kui elukutse ja kutsumus” kutseliste poliitikute väljakujunemisest – see toimub vürstide võimu koondamise käigus, kui vürst aristokraatiaga võideldes ning neilt võimuvahendeid võõrandades loob enda ümber nõunike ja ametnike võrgustiku, kes pole enam temaga võimu jagavad ning võimu nimel konkureerivad vasallid, vaid ilma iseseisva võimutaotluseta võimuteostajad vürsti teenistuses. Weber toob…
-
Kuidas saaks eesti rahvas tagasi Seitsmenda Moosese raamatu?
1. Antoloogia olevat lillevalik. Lilledeks nimetatakse siis uhkemaid värsse, kaunimaid palu, mis on nopitud mõnest suuremast aiast, võib-olla ka niidult või metsast. Tõsi küll, mõnikord võib selline valik paisuda väga suureks, nii et ta hakkab koosnema paljudest köidetest – see tähendab, ta ei paista enam olevat valik, vaid on suurem koguteos, omaette väike raamatukogu. Selline…
-
Ihade revolutsioon
Prantsuse marksistliku filosoofi ja kultuuriteoreetiku Guy Debord’i (1931–1994) peateose “Vaatemänguühiskond” esmatrükk ilmus 1967. aastal, selle eestindus Anti Saare ladusas tõlkes ligi pool sajandit hiljem. Raamat mõjub peaaegu manifestina: see koosneb 221 ühiskonnakriitilisest teesist, tekst on ligipääsetav, paiguti teravmeelne, retooriliselt kaasakiskuv, suisa poeetiline. Teose aforistlikkus on justkui loodud plakatite ja loosungite jaoks. Autor kirjutab eessõnas: “Seda…
-
Teil pole õigust olevikku ära põlata
“Nii ta siis läheb, jookseb, otsib. Mida ta otsib? Ta otsib seda miskit, mida ma tohiksin ehk nimetada modernsuseks, sest pole paremat sõna kõnealuse idee väljendamiseks. Tema eesmärk on eraldada moest see, mis temas tema ajaloolisuses on poeetilist, leida igavest mööduvast…” (Charles Baudelaire, “Modernse elu maalija”). 1. Narmendav, hatune, rebitud pinnaga kaanepapp; katmata, liimine, lahtiste…
-
Noorte eestlaste elu ja seiklused Lõuna-Ameerikas
Tallinnast vaadates on Lõuna-Ameerika esmapilgul täiesti mõistlik ja konkreetne geograafiline määratlus. Süvenedes aga parameetritesse – kümme tuhat kilomeetrit pikkust ja kuus tuhat laiust, hõredalt rahvast ja veel hõredamalt rahvast ühendavat teedevõrku – saab selgeks, et määratuid erinevusi on seal sees tõenäoliselt siiski palju rohkem kui kogu kontinendi piires kehtivaid sarnasusi. Ja kogu Lõuna-Ameerika üleste üldistustega…
-
Vana mehe armastus
1999. aastal peab Ain Kaalep sõnu “Eesti Vabariik” võlusõnadeks. Ain Kaalep on kindlasti õnnelik vana mees – tema suured unistused on täitunud. On vaba Eesti riik ja tema on selle riigi üks auväärsemaid õpetajaid. Mentor, Praeceptor Estoniae (Jaan Krossi poolt omistet tiitel). Muidugi on selles riigis natuke ka rumalust, argust ja laiskust – Kaalepi kolme…
-
Lugu mehest, kes kukkus oma sokiauku
“Paigatud sokk oli tõenäoliselt inimese viimane ponnistus teha oma kehakatted isikupäraseks, luua mustreid. Eesti kultuuri metafoor võiks olla lugu mehest, kes kukkus neljapäeva õhtul oma sokiauku ja jäigi kadunuks” (lk 192). 1. Tänapäeva Eesti kultuuri võiks lühidalt iseloomustada kahe sõnaga: inertsus ja nihilism. Inertsuse all pean ma silmas teatavat algatusvõimetust, iseliikumise puudulikkust, soovimatust midagi ette…
-
Hästitehtud masinavärk
“Tagasi Eestisse” on kaasakiskuv ja vaimukas romaan, mis pakub huvi nii oma tehnika kui ideede poolest. Et raamat ilmus rohkem kui pool aastat tagasi ja on arvustustes juba läbi kirjeldatud, siis ei tohiks selle intriigi ja puäntide väljalobisemine enam kuritegu olla. Jutustaja Urmas kohtab lapsepõlvesõpra Juhanit ehk Johni, kes palub, et kirjanik tema loost romaani…
-
Eesti keskaja uhke panoraam
Valmis on saanud “Eesti ajaloo” teine osa ehk ülevaade keskajast. Esimesena ilmus juba 2003. aastal 4. köide (“Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni”), järgnesid 6. (“Vabadussõjast taasiseseisvumiseni”, 2005) ja 5. köide (“Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani”, 2010). Valmimata on niisiis veel 1. ja 3. osa. Ilmumisrütm ei ole olnud väga kiire, kuid peatähtis on mõistagi lõpptulemus. Iseloomulik on, et sarja…
-
Armastuse kosmiline müsteerium
Rein Raua tõlge Dante Alighieri “Vita novast” on avaldatud samas raamatusarjas, kus aasta varem ilmus ka Harald Rajametsa tõlge “Jumaliku komöödia” esimesest osast “Põrgu”. Üheskoos moodustavad need teosed väga märkimisväärse täienduse eesti keeles kättesaadavale Dante loomingule, keskaegsele kirjanduspärandile ja maailmakirjanduse klassikale laiemalt. “Uuest elust” on küll juba olemas 1924. aastast pärinev Johannes Semperi eestindus, kuid…