-
Parteipeol pühitsetud
Konverents “20 aastat Laari esimesest valitsusest” 20. oktoobril 2012 oli uhke, tugeva pateetilise kvaliteediga sündmus, mille tipphetkeks kujunes kahtlemata Mart Laari naasmine avalikkuse ette. 2012. aasta veebruaris saadud insuldi tagajärjel pikkadeks kuudeks voodisse aheldatud Laar pidas säravalt vaimukaid näiteid täis pikitud, sisimast väärikusest kantud ja samas inimlikku tänutunnet tulvil kõne püsti seistes, tõendades kogu oma…
-
Mineviku lõustaga olevik
Kogu algas kahe parema looga. Sellistega, et kui see oleks “keskmine”, siis see “keskmine” oleks mulle sümpaatne. Nõukogude kvaliteet. Mitte et ma selleaegse kirjandusega liialt kursis oleks – tänapäevasega veelgi vähem –, aga isegi kui seal toona midagi suuremat polnudki kui lohutu kolhoos ja et brigadiri naine tahab uut sektsiooni, ikkagi jääb mulje, et siis…
-
Mihhail Lotman ja Peeter Torop: vahekokkuvõte
Semiootikal on Eestis teadagi auväärsed traditsioonid, algupärane eestikeelne semiootika on kummatigi kaunis hiline nähtus. Aastase vahega ilmunud Peeter Toropi ja Mihhail Lotmani vastsed teosed esindavad eesti semiootilise mõtte praegust silmapiiri; need on kahe kogenud õpetlase loomingulised vahekokkuvõtted, põhiosas varemilmunud tekstidest komponeeritud sidusad käsitlused, mis mõlemad on välja kasvanud Tartu-Moskva koolkonna tööde pinnalt.[1]Kumbki raamat ei anna…
-
Hüpped biidi saatel
Biit saabus servapidi Eestisse kuuekümnendail. Nii muusika kui kirjanduse kujul. Kümnendi keskpaiku oli Ivo Linna teismeline ja ainuke viis, mis kõlas huulil siis, oli biit. Ivo eakaaslane Hannes Varblane luges aga samal ajal Tartus Gogoli raamatukogus ajakirjast Inostrannaja Literatura tõlkekatkendeid Jack Kerouaci kümme aastat varem ilmunud romaanist “Teel”.[1] Kui kuuekümnendail laineid löönud biitmuusika saabus Eesti…
-
Vali feminiinne jouissance!
Maarja Kangro Vali feminiinne jouissance! Maire Jaanus, “Kirg ja kirjandus” Kui ma 1999. aastal EHI magistrantuuri läksin, valitses seal üsnagi psühhoanalüütiline õhustik, milles Jacques Lacani ideedel oli tähelepanuväärne osa. Eelkõige Hasso Krulli kaudu oli EHI inimesteni jõudnud Slavoj Žižeki filosoofia ning just Žižeki “Ideoloogia ülev objekt”, mis sai kultuskirjanduseks juba mitu aastat enne eesti keeles…
-
Tartu Poiss välismaal
Tiit Pruuli Tartu Poiss välismaal Mart Kivastik, “Vietnami retsept” Kui olin veel poiss, noor ja ideaalidega, siis arvasin, et Tartu vaimu nimi on Paul Ariste, Pent Nurmekund või Arnold Matteus. Ariste, Nurmekund ja Matteus surid ära. Sama tegi tegelane Vaim Mart Kivastiku näidendi “Vaim” avastseenis. Ja viimastel aegadel Tartu vaimu peale mõeldes võtabki see mõte…
-
Peeter + Tõnu = armastus. Külalised jumala kodus
Vilja Kiisler Peeter + Tõnu = armastus. Külalised jumala kodus Peeter Sauter, “Märkmeid vaeste kirjanike majast”; Tõnu Õnnepalu, “Mandala” Poeemiks nimetatud “Märkmed” on kõige kaunim teos, mis Sauter eales kirjutanud. Kas see just poeem on, ei tea. Mu meelest on tegemist pigem mandalaga, kõiksuse kujutisega, mille puhul võhiklikule Lääne inimesele ei olegi nii tähtis, missugusele…
-
Kunnuse-lugemine
Martin Luiga Kunnuse-lugemine Mihkel Kunnus, “Minu eugeenika saladus” Valik paremaid palasid Kunnuse blogist on kaante vahele saanud. Oma blogisse jällegi paneb Kunnus kärpimata versioone oma esseistikast ja kirjanduskriitikast. Ta viib meid ülevaatlikule ringreisile läbi uuema aja eesti kirjanduse ja peatub mitmetel sotsiaalprobleemidel, ning ka siis, kui tema seisukohtadega ei nõustuta, on see, et ta neid…
-
Mitte-Tartu
Martin Luiga Mitte-Tartu Sven Vabar (koostaja), “Mitte-Tartu” Arvustuse autor on elupõlise tallinlasena pikki aastaid Tartusse rassistlikult suhtunud. Nimetan oma suhtumist rassistlikuks, kuna sellel on samasugune tekkemehhanism – ehk siis, see on suunatud inimeste ja mõtete vastu, mis on suuremalt jaolt sarnased nendega, mida sa kalliks pead, aga mingite oluliste karakteristikute poolest siiski erinevad. Kui ma…
-
“Kogutud luuletused” ja Kalev Kesküla aeg
Mart Velsker “Kogutud luuletused” ja Kalev Kesküla aeg Kalev Kesküla, “Kogutud luuletused” Kalev Kesküla on luuletaja, kes eluajal oli laiemalt tuntud ajakirjanikuna ja kahe veine tutvustava raamatu autorina. Tema luulekogudest sai kõige rohkem vastukaja ja Eesti Kultuurkapitali auhinna “Vabariigi laulud”, mille puhul polegi päris kindel, kas see on ta parim luulekogu – aga jah, ajastutundlik…