• Mürad, kajad, võimendused, multiplikatsioonid

    P. I. Filimonov. Pealtpanekud ja altminekud. Katkueelse aja kroonikad. Tallinn: EKSA, 2022. 288 lk. 27.99 €. P. I. Filimonovil on ikka jube hea kirjanikunimi. Mõjub kuidagi kaalukalt. Mõjub nagu kirjanik. Keegi, kelle ees tunned aukartust. Umbes nagu Turgenev või Tolstoi või Dostojevski. Kui seltskonnas öelda, lugesin Filimonovit, võib see olla ju päris efektne. Ahah, Filimonovit,…

  • Mälujäljed pimeduses

    Carolina Pihelgas. Vaadates ööd. Tartu: Kaksikhammas, 2022. 296 lk. 23.50 €. „Vaadates ööd“ on tunnustatud luuletaja esimene romaan, millega autor kehtestab end nüüdsest ka prosaistina ja teeb seda veenvusega, mis edaspidi ei luba enam kunagi autorit vaid luuletajana ega tema loomingut üksnes luule kaudu defineerida. Kuid kas Carolina Pihelga luule ja proosa vahele ongi vaja…

  • Oleksime võinud ajalukku minna

    Tauno Vahter. Hea venelane. Tallinn: Tänapäev, 2022. 242 lk. 22.99 €. Ma ei tea, kes ja millal raamatule pealkirja pani. Kaine mõistus nagu ütleks, et see pidi olema autor, kuid üks hiljutine isiklik kogemus vaidleb vastu – need asjad ei pruugi alati olla nii lihtsad ja loogilised. Igatahes on tunne, et pealkiri tekkis raamatule juba…

  • Jaan Kaplinski viimased luuletused

    Jaan Kaplinski. Teiste jõgede taga. Kolm viimast raamatut. Vene k-st tlk Märt Väljataga. Tallinn: EKSA, 2022. 149 lk. 24.99 €. Kaplinskil on mitu luuletust, kus ta räägib, et ei taha või ei saa enam kirjutada nii nagu kunagi. Ühes ta pahandab kriitiku või kellegagi, kes pärib, miks ta ei kirjuta sama sugestiivselt kui nooruses. Seal…

  • Tuntud headuses, kuid täiesti uus ja värske

    Andrus Kivirähk. Lend Kuule. Tallinn: EKSA, 2022. 220 lk. 27.99 €. Andrus Kivirähk on legend, elav klassik, absoluutselt kordumatu nähtus eesti kirjanduses, erakordne fenomen, niisugust igale rahvale ei anta. Oleme äravalitud, sest rahvas, kes suudab enda üle naerda, ei sure kunagi. Kui teda olemas ei oleks, siis tuleks ta välja mõelda, ainult et ükski ei…

  • Ema vs. raha

    ANDRUS KASEMAA. EMA TUBA. Tulekahjufantaasia. Tallinn: EKSA, 2022. 150 lk. 18.99 €. Nimetust „hüsteeriline traktaat“ kasutas Indrek Koff oma luulekogu „Eestluse elujõust“ (2007) alapealkirjana, kuid sama määratlus sobib veelgi paremini iseloomustama Andrus Kasemaa viimaseid proosateoseid. Kasemaa on asunud viljelema žanri, kus pöördub kellegi poole ja asub innukalt vahutades kõnet pidama nagu populistlik poliitik. Kõne teemaks…

  • Kohtumine tundmatuga

    EDASI NOVELL. 33 lühijuttu. Koost. Valner Valme. Tallinn: Rahva Raamat AS; Edasi.org, 2022. 427 lk. 19.99 €. Kõik kirjutavad novelle! Korraldatakse erinevaid novellikonkursse (Edasi, Värske Rõhk, Puänt). Lisaks autorite soolokogudele ilmuvad kogumikud (juba viis köidet „Eesti novelli“, „Armastus pärast ja teisi lugusid“). Tunnet, et kõik kirjutavad novelle, kinnitab ka „Edasi novell“, kus, nagu pealkirigi ütleb,…

  • Lukianos – kõnelev surnu

    Lukianos. Surnute kõnelused. Vanakreeka k-st tlk Marilyn Fridolin. Tallinn: Kultuurileht, 2021. (Loomingu Raamatukogu; 2021/17–18). 73 lk. 4.50 €. Tõlkekirjanduse arvustuse puhul on üldiselt kaks võimalikku lähenemist: saab arvustada algupärast teost või tõlget. Veidigi tundmatumate teoste puhul tehakse enamasti kombineeritult mõlemat – lugupeetud väliskirjanik ei ole oma võõrast päritolust hoolimata täiuslik, nii et tema kohta ei…

  • Siiras ülistuslaul eesti luulele

    Wimberg. Pruut, kuningas ja muusapoeg. Eesti luule algus. Eestikeelne luule 1637–1721 transpoetiseerituna 21. sajandi kirjakeelde. Koostanud Jaak Urmet. Reval: EKSA, MMXXII. 286 lk. 27.99 €. Wimbergi / Jaak Urmeti raamatut võib pidada rõõmustaval viisil kultuurilooliselt märgiliseks: eesti kirjakeele algusaastate tekstid on asunud eesti autoreid taas loominguliselt kõnetama ja inspireerima. 19. sajandi ärkamisaegne kirjasõna ja eriti…

  • Ei ole midagi sisukamat vormist

    Kristjan Haljak. Illuminatsioonid. Luuletused 1974–1990. Tallinn: Tuum, 2020. 100 lk. 14.99 €. „Ja jälle skald võõrast laulu loob, Kui enda oma meie ette toob“ (Ossip Mandelštam, „Ma pole kuulnud Ossiani lugusid…“)[1]  Kristjan Haljak on sündinud 1990. aastal. Sellest on võimalik teada saada mitte üksnes näiteks Vikipeediast, vaid ka arvustatavast raamatust endast, kui avada see 25.…

Vikerkaar