-
8 sammu, kuidas vägistada last
VANESSA SPRINGORA. NÕUSOLEK. Prantsuse k-st tlk Anna Linda Tomp. Tallinn: Kultuurileht, 2022. (Värske raamat; 30). 176 lk. 15.99 €. Lapsi ei peaks vägistama. Kas selle väitega ollakse ühehäälselt nõus? 1970. aastate Prantsusmaal leidus kultuurieliidis palju neid, kes radikaalsele kehalisele autonoomiale apelleerides hoopiski nõudsid, et täiskasvanute seksuaalsuhted teismelistega tuleks dekriminaliseerida. Eriti kuna kolme- ja neljateistaastased, kellega…
-
Saada luuletajaks
Grafomaania. Kirjanike Liidu noorte almanahh. Koost. Elisabeth Heinsalu jt. Tallinn: Kultuurileht, 2022. 96 lk. 9.99 €. kas elu peabki nii üksildane olema? kas oma inimeste leidmine peabki nii raske olema? kas inimesed päriselt elavadki nii?? käiaksegi haudadel koeri jalutamas ja sitta luulet kirjutamas? (Helin Müüdla, lk 16) Noorel autoril on ütlemata kerge Eestis kiiresti tuntust…
-
Mateeria kummardamisest ja hinge vangistusest
Elo Viiding. Assisi luulet. Tallinn: EKSA, 2021. 62 lk. 10.99 €. Oli kuum septembrikuu päev, kui astusin San Francesco kirikusse Assisis. Kiriku lagi oli võõbatud siniseks ning sellele joonistatud kuldsed tähed. Aeg-ajalt kõlas võlvide all preestri vali hääl: „Silencio!“ Mäletan, kuidas seisin Santa Chiara kitsas hauakambris ja mind tabas taas see tunne, mis mind pühakodades…
-
…ja teisi jutte
Eesti novell 2021. Koost. Maarja Kangro, Kajar Pruul, Johanna Ross, Urmas Vadi. Tallinn: Eesti Jutt, 2021. 237 lk. 18.99 €; Eesti novell 2022. Koost. Maarja Kangro, Johanna Ross, Urmas Vadi, Mart Velsker. Tallinn: Eesti Jutt, 2022. 208 lk. 23.50 €. Alustame kohe põhimõttelise küsimusega. Kas need on novellid? Võib ehitada igasuguseid tüpoloogiaid, aga laias laastus…
-
Kirjanduse patt ja nartsissistlik haav, ehk kuidas Tõnu Õnnepalust sai neoliberaalne eesti kirjanik
Tõnu Õnnepalu. Palk. Talvepäevik. Tallinn: Paradiis, 2021. 268 lk. 20.15 €. 1 Tõnu Õnnepalu on populaarne kirjanik. Vahest on ta isegi Eesti kõige populaarsem kirjanik, nii et tahaks öelda: Tõnu Õnnepalu on kõige populaarsem eesti kirjanik. Seda öeldes keel aga takerdub, jääb hammaste vahele kinni, sest Õnnepalu ise eesti kirjanik olla ei taha. Tema jaoks…
-
Looja võitlus deemonitega
Mehis Heinsaar. Ööpäevik: 2007–2012. Tallinn: Kultuurileht, 2022. (Loomingu Raamatukogu; 2022/1–2). 120 lk. 4.70 €. Mehis Heinsaar on erandlik loojanatuur, pärit justkui ühest teisest ajastust, pigem olnust kui tulevast. Esimest korda lubab autor heita pilku oma hingemaastikele, millel rändajana on ta kujunenud selliseks eriomase käekirjaga loojaks, nagu eesti kirjandus teda tunneb. Heinsaar on mõistetud lugude jutustajaks,…
-
Sissekanded
Kiwa. Kummiliimiallikad. Tallinn: Tänapäev, 2021. 164 lk. 24.50 €. Kiwa „Kummiliimiallikate“ tagakaanelakal on soe ja sügav saatetekst Jaak Tombergilt. See räägib nukrusest ja paratamatusest, huumorist ja hoost, postindustriaalsetest tühermaastikest ja hilissotsialistlikust imedemaast, romaani siirdeaja põrandaalusest sisust ja nüüdisaegsest retoorilisest vormist. Lõpeb see sõnadega: „Miski ütleb veel, et kõikidest oma teostest just selles on Kiwa kõige…
-
Progressi poolt reedetud kaluri kibe ellujäämisühiskond
Pentti Linkola. Teisitimõtleja märkmed. Soome k-st tlk Priit-Kalev Parts. Loodi: MTÜ eesti rahvusliku ehituse selts, 2021. 96 lk. 19.95 €; Pentti Linkola. Ellujäämise küsimus: Linkola programm. Soome k-st tlk Priit-Kalev Parts. S.l.: MTÜ Eesti Rahvusliku Ehituse Selts, 2021. 120 lk. 29.95 €. Viimase kümne aasta jooksul on hoiatused planeedi ülemäärase ekspluateerimise tagajärjel terendavast hävingust üha…
-
Kangro, keskmete nihutaja
Maarja Kangro. Õismäe ajamasin. Tallinn: Nähtamatu Ahv, 2021. 232 lk. 19.49 €. Maarja Kangro viimasel novellikogul on loeteluna vormistatud kaanetekst, mis pealkirja „Üheksa juttu“ alla järjestab raamatu lugusid koondavad märksõnad: „kirg ∙ veri ∙ vägivald ∙ obsessioon ∙ armastus ∙ inimsöömine ∙ edevus ∙ elu mõte ∙ kiirus ∙ meritokraatia ∙ töö ∙ alkohol ∙…
-
Minu Postimees. Armetu kättemaks
Peeter Helme. Kirka valguse pimestav sära. Tartu: Vabamõtleja, 2021. 340 lk. 19.49 €. Peeter Helme seitsmes romaan ilukirjandusliku teosena arvustust ei vääri, sest pole ei ilu, kirjandust ega teost kunstilises mõttes. Küll aga on kirjandusvälistel põhjustel avalikku tähelepanu pälvinud nii autori isik kui ka teose aines. Neist kumbki ei peaks kunstiteose käsitlemisel prevaleerima, kuid siinkohal…