-
Autor eksib
Mait Vaigu esimene romaan on psühhologism kuubis. See tähendab, et kogu aeg ja ruum, kõik vektorid, on täidetud ainuüksi tegelaste peade sees toimuvate protsesside kirjeldamise ja eritlemisega. See on üleni mõtteaatomitega täidetud universum, millel ei näi olevat mingit struktuuri. Vormiliselt on mõtteaatomeid koos hoidma pandud küll inimesekujulised tegelased, aga lugedes ei ole nende mõttemaailmade vahel…
-
Sandra Jõgeva kollektsioon kunstnikest, orjadest ja tsüklialkohoolikutest
Hiljuti eesti keeles avaldatud Alvis Hermanise päevikute puhul teadis autor täpselt, et kirjutab oma märkmeid avaldamiseks. Ka Sandra Jõgeva on „Avalikke ja salajasi märkmeid“ kirjutades ilmselt algusest peale vähemasti oletanud avaldamispotentsiaali. Peeter Sauter on seda kui netis ringlevat käsikirja käsitlenud juba mitme aasta taguses Sirbis. Jõgeva on päeviku kirja pannud ajal, mil tegi dokumentaalfilmi „Armastus…“,…
-
Miks inimene kirjutab novelli?
Miks kirjutab inimene novelli? Romaani ja draama kohta käib klišee, et kirjutatakse, sest teisiti ei saa. On vaja midagi öelda, südamelt ära saada, raamat on elutöö materjal. See on hea müüt, mida rääkida, sest see ülendab. Saab minna kõrtsi ja kuulutada, et „ma olen autor“. Raamatupikkuse teksti kirjutamine annab korralikult sümboolset kapitali (niisamakapitali oluliselt vähem).…
-
Mis kuradi pank
1989. aastal ei olnud äsja keskkooli lõpetanud Erkki Raasukesel aimugi, et temast saab mõni aasta hiljem Eesti suurima panga tippjuht. Küll aga oli pealinna külje all Saha-Lool sündinud noormehel juba teadmisi majandusest ning ta oli hakanud õppima Tallinna Tehnikaülikoolis ökonoomikat. Suvel töötas ta kodualeviku hamburgeriputkas, millel oli Eesti depressiivsele väikekohale iseloomulikult ambitsioonikas nimi – kulunud…
-
Tagasi Oti juurde
Lühike vastus Kersna raamatu pealkirjas püstitatud küsimusele on muidugi: keegi ei tapnud, ta suri ise, ja kui veel lisada, et tegemist on täieliku haltuuraga, siis ongi põhiline enam-vähem kirjas. Ent kuna Kersna raamat sai metsikut meediatähelepanu ja paljud inimesed neelavad seda suure huviga, võiks see ju olla kõneväärt. Tegemist on 2018. aasta 1. jaanuaril ETV…
-
Katki jäänud teekond
Tavaarusaama, et sport ei ole kultuur, võib veel kohati küsimärgi alla seada. Esiteks käivad nii sport kui ka kultuur ju vähemalt päevapoliitikas ühe ministeeriumi vastutusalasse ja sama eelarve alla, teiseks leidub ka neid, kes mõtlevad spordist kui „kehakultuurist“ ning saavad omamoodi naudingut intelligentseks peetud spordialadest nagu võrkpall või male. Ent jalgpalli suhtes pole kahtlustki: ei…
-
Eestikeelne „Mein Kampf“
Salapärane pop-up kirjastus kurjakuulutava ladinakeelse maksiimi „Feci quod potui, faciant meliora potentes“ (ld „tegin, mis suutsin, tehku paremini need, kes suudavad“) ja märksa vähem ütleva nime „Andres“ nime all on saanud hakkama sellega, millega eesti natsionaalsotsialismi entusiastid ei saanud hakkama isegi üle kolme aasta kestnud Saksa okupatsiooni ajal – tõlkinud eesti keelde Adolf Hitleri poliitilise…
-
Lätlaste rahvuslik ajalugu
Ilmunud Vikerkaares 1996, nr 4 Lugejateni on jõudnud raamat, mis esitab Läti ajaloo nii, nagu seda näeb läti rahvuslane. Tegemist on rahvusliku ajaloomüüdiga, mis teatavasti on oluline osa rahvuslikust identiteedist. Kui raamatu eestindajad seadsid endale ülesandeks tutvustada meie lugejale lõunanaabrite kujutlust oma minevikust, siis on see hästi korda läinud ja nende valik tuleb heaks kiita.…
-
Surmasoovist emotsionaalsel nullnivool
Neoon Must, passi järgi Triin Randver, kirjutas raamatu haigusest, mille all kannatab ilmselgelt liiga palju inimesi. Romaanis „Ma tahan olla tema“ avaneb lugu sellest, kuidas depressioon, mida liiga sageli kurat teab mille pärast moehaiguseks nimetatakse, võib pikkadeks aastateks kaotada igasuguse normaalse elukvaliteedi ja mõnikord ka elu enese. Raamatut alustab tekst Margus Karult. …Argimaagilisel väel…
-
Kuidas olla eestlane. Töövihik algajatele
Uut Mikita raamatut käes hoides ei saa keegi üle ega ümber tundest, et see kõik on juba olnud – kõike seda on juba räägitud varasemates raamatutes, erinevates raadioloengutes ja kohtumistel –, aga ometi on ots jälle lahti tehtud, senise kolmikteose terviklikkus purustatud ja jutujärg uuesti üles võetud. Mikita tuleb taas. Ta astub Välgi metsade üksindusest…