Dialektika jt luuletusi

Dialektika

Siin mo oma põues on käimas mäss,
ülestõus,
friigist revolutsionääre siin on mitu.
Alkohoolikust askeet, pime kunstnik,
skisofreenikust poeet ja hullunud võitleja,
kellel on käsk kõik mendid saata vittu.
Vormi, kujundit otsides
väljub kogu see palagan mo südame avaraist soppidest
end kitsikuse küla väravaist sisse toppides,
et nagu viirastus inimsügavuste tagalast
visioonina silme ette end manada,
mulle, kes ma pimedana seda maailma kompides
võiksin end kui igivana veinipudelit avada
ja oma lõputu sisu valada maailma frontidele.
Kuid mõistuse prügimäel see visioon lõksu jääb
Nagu tarakan kinnisõlmitud koti sees.
Ma siia standardkujundisse põimitud,
ümbritsetud taraga, elan nõiutud blokkides,
kus hing on defineeritud ulmena
ja mõistus kui tsensor, keelab hingel võtta vabana,
kujund sõnade armaadana,
ning väljuda mo aju sadama dokkidest.
Tung luua, nagu loode end avaldab –
seestpoolt toksides
ja ma kui piinatud paganast, tontidest,
kõrben selle põrgu palavas tulipunktis
vastuolusi trotsides.
Ma seisan mõtete piiripunktis
keset lörtsi ja vihma
oma auklikes sokkides.

Nokturna

Öörahu on juba,
Kuid ma unetuna,
Mötlen linnale,
Mis sealpool aega
Tundub rahutuna.
Ikka trollid,
Vöi möni auto vurab,
Vöi möned kollid
Seal linnapeal on ulal,
Sest mönel lollil seal po tuba.
Mul on,
Aga mo lollil’ mollil’ tollis ei anta linnaluba
Ja ma kambris kodutuna
Konutan kui körvalkonku onu Jura,
Kel srokki 15 konutatud on juba.
Kui on oma tuba, siis on oma luba.

A mo tuba on mo kuritegude summa,
Elulelude fortuuna,
Mo tuuma psüühilise surma
taasündide tulva Bermuuda.
Hei kuula.
Kuis aeg inimest luurab.

Just siin praegu ja nüüd

Mo paturegister pölegu tuhaks,
Kunagi, millalgi löppen ma mullaks,
Kuid enne seda oma tinase mina ma
nagu alkeemik ehk pöletan kullaks

***
Kuulake! Hing laulab.
Ei-ei,
meil pole mõtet kõrvu teritada,
sest hing laulab vaikuses,
vaikuse helinana.

Ja isegi kui me kuuleksime tema laulu,
siis me kuuleksime seda,
mida tunneme südames.
Hing laulab meie oma laulu,
et siin maailma üsa sees
meie laul kõlaks kõiksuses –
vaikuse helinana.

Vikerkaar