Kuidas on võimalik, et kulus rohkem kui pool aastat, enne kui Euroopa riigid olid üldse nõus arutama,[1] kas Gazas toimuva pärast tuleks Iisraelile kehtestada sanktsioonid? Miks keskenduvad Iisraeli sõjakuritegude kaasused rahvusvahelistes kohtutes okupeeritud Gaza humanitaarkriisile ja näljahädale, vaadates mööda seal toimunud lauspommitamisest? Arvestades, et ka Eesti avalikkus ja meedia on osutunud selles sõjas pigem Iisraeli propaganda ohvriks ning samal ajal vaatab tehisaru teemadel vastu vaid vasikavaimustus, tasuks korra vaadata, mil viisil Gaza elanike vastu on sõda peetud ja kuidas selle käigus tehisaru sõjalist kasutamist õigustatud ning millistel eesmärkidel on see päriselt kasutusel olnud. Seda eriti tingimustes, kus Eestis loodetakse tehisarust võluvitsa vastamaks kõigile küsimustele majanduskasvust kuni sõjadrooniparvede juhtimiseni.
Vastusena Hamasi juhitud terrorirünnakule alustas Iisraeli õhuvägi 7. oktoobri õhtul massiivset pommitamiskampaaniat, mis on maailma ajaloos üks suurimaid nii purustuste ulatuse kui inimohvrite hulga poolest. Juba esimese kuu ajaga pommitati okupeeritud Gaza sektoris 15 000 sihtmärki, ainuüksi esimese nädalaga visati Gazale 6000 pommi kogukaaluga 4000 tonni.
Kuidas osutus see võimalikuks, kui Iisraelil puudus tegelikult teadmine sellest, kus Hamasi võitlejad asuvad, kus paiknevad nende sõjalised objektid või isegi kes Hamasi kuuluvad? Iisrael pani täie raevuga tööle masinõppe algoritmid ja tehisarul põhinevad süsteemid, mis väga napile inimkontrollile alludes muutsid maailma kõige tihedamalt asustatud maariba rusudeks ja massihauaks.
Alustuseks tasub skaalale seada selline tohutu pommitamiskordade arv nagu 15 000. Eelmise Gaza konflikti ajal 2021. aastal ründas Iisrael 1500 sihtmärki, 2014. aastal 6000, 2012. aastal 1500 objekti ning 2008. aastal 3400 sihtmärki. Konfliktid ise kestsid paarist nädalast paari kuuni ning tempoga 100–200 väljalendu päevas said legitiimsed sihtmärgid lihtsalt otsa.[2]
Iisraeli armee kiitleb,[3] et päevas 500–1000 sihtmärgi väljaraalimiseks on kasutusel tehisintellektil põhinev süsteem Evangeelium. Evangeelium töötab läbi tohutu hulga infot, mida ei suudaks need sajad sõdurid, kes töötavad armees sihtmärkide tuvastamise alal. Iisraeli endine kindralstaabi ülem Aviv Kochavi tõdes mullu suvel väljaandele Ynet antud intervjuus,[4] et kui varasematel aastatel suutis luure ette võtta 50 sihtmärgi analüüsi aastas, siis 2019. aastal said nad tänu tehisintellektile juba 100 sihtmärki päevas.
Politicoga rääkinud endine Iisraeli luureohvitser Ron Reiter ütleb, et Evangeeliumi kasutab Iisraeli küberluureüksus 8200.[5] See töötab läbi kogu elektroonilise ja visuaalse teabe: satelliidifotod, droonivideod, pealtkuulatud mobiili- ja internetiside, et tuvastada, kus inimesed on, ja siis otsustada, kas on piisavalt kindlust, et sihtmärgi juures ei ole tsiviilelanikke.
Aga kui Iisraeli armeele meeldib rääkida, kuidas selline luureinfo agregeerimine kaitseb nende sõdureid rünnakul varitsejate eest, siis tegelikkus on hoopis teine. Juba novembris avaldasid Iisraeli väljaanded +972 ja Local Call ajakirjanik Yuval Abrahami uurimuse, kus luureallikad selgitasid Evangeeliumi tegelikku rolli: leida sihtmärke, leida pommitamisele õigustus, edastada info armeele.[6]
Õhurünnakute sihtmärgid jagunevad Gazas laias laastus neljaks. Taktikalised sihtmärgid, mis võivad olla relvastatud sisside grupid, relvalaod, raketiheitjate positsioonid või Hamasi staabid. Teiseks maa-alused sihtmärgid ehk tunnelite ja šahtide asukohad, mille pommitamisel võivad kahjustusi kanda ka tsiviilobjektid, sest tunneleid leidub kõikjal Gazas. Kolmas kategooria on sümboolse väärtusega sihtmärgid, nn power targets – võimu näitamise viis, kus Iisrael võtab sihikule kesklinnade suured elumajad või ülikoolid, pangad, tsiviilvalitsuse hooned. Ja neljandaks tavalised elumajad, mille mõnda elanikku on peetud Hamasiga seotuks.
Sümboolse väärtusega sihtmärgid on juba iseenesest valel pool rahvusvahelise õiguse seatud piire. Nende valimise kohta ütlevad luureohvitserid, et pommitamine peaks avaldama survet tsiviilelanikkonnale, et need omakorda avaldaksid survet Hamasile. Selline pommitamine on mõeldud ka sissepoole, Iisraeli avalikkusele suunatud propagandaks, et näidata armee üleolekut vaenlasest, näidata kättemaksu, mida avalikkust arvatakse janunevat. Kõigile osapooltele on samal ajal selge, et tegelikult pole Hamasil kortermajade pommitamisest või tsiviilelanike kaotustest sooja ega külma. Selliste sihtmärkide pommitamiseks tuleb leida mingi õigustus. Ka varasemates konfliktides oli luureohvitseridele öeldud: leidke kõrghoone, kus Hamasi liikmed käivad kohtumas, otsige mõni kaheksakorruseline büroohoone, kus asub pressiesindaja kontor. Nende sihtmärkide valimisel saavad kõik asjaosalised aru, et eesmärk on hoone purustamine, mitte terroristide tolmunud koosolekuruum tühjade toolidega.
Iisraeli sõjavägi teatas pärast esimest pommitamisnädalat, et 2700 sihtmärgist olid pooled sümboolse väärtusega. Terved linnajaod hävisid, pommitati ülikoole, ÜRO hooneid, Palestiina telekomiettevõtet ja Gaza ministeeriume. Iisraeli õhuvägi ütles, et kõik rünnakud kandsid sõjalist eesmärki, kuid linnajagude ja asumite ründamisel ei oldud väljas rünnaku täpsuse peal. Kui varem võttis õhuvägi korraga sihikule ühe Hamasi objekti või kõrge aukraadiga võitleja, siis nüüd pommitatakse „terve kvartali jagu terroristlikke sihtmärke korraga“, ütles lennuväe ülem Omer Tishler viis päeva pärast kampaania algust reporteritele.[7]
Viimaks aitas Evangeelium automaatselt genereerida nimekirju tuhandetest ühepereelamutest, mille üht elanikku võis seostada Hamasi liikmeks olemisega. Luureallikad kirjeldavad seda kui „massitapmiste konveierit“. Iisraeli hinnangul on Hamasil Gazas kuni 30 000 liiget.
Kõik Hamasi vähegi olulise aukraadiga võitlejad olid pommitamiskampaania puhkedes ammu tunnelites redus, nii võttis Evangeelium ette absoluutselt kõik inimesed, keda kuidagi võis rühmitusega siduda, kõige viimase reameheni välja. Tehisintellekt aitas sihtmärke välja valida kiiremini, kui neid rünnata suudeti.
Luureohvitserid ise on meenutanud, et varasemates konfliktides ei lisatud sihtmärkide nimekirja Hamasi reavõitlejaid. Sellise rünnaku sõjaline kasu on vähene ja tsiviilohvrite arv tõenäoliselt väga suur. 2023. aastal kaotas Gazas vähemalt 300 suguvõsa kahe kuuga igaüks 10 liiget ja enam.
Isegi kui tuhanded kaasuvad tsiviilohvrid oleksid kuidagi õigustatavad või kui nende tapmine „sõjalistel“ eesmärkidel jääks rahvusvahelise õiguse piiridesse, siis viis, kuidas Iisrael on tehisintellekti kasutusele võtnud, jätab palju ruumi valepositiivsete sihtmärkide tekkele ning tsiviilelanike valimatule tapmisele. Sest Iisraelil pole vähimatki aimu, kes on tegelikult Hamasi või Palestiina Jihadi liikmed.
Kui Evangeelium valis sihtmärke reaalajas, lähtuvalt sellest, kus tema hinnangul võis mõni hoone või geograafiline punkt kattuda Hamasi kontori või võitleja asukohaga, siis kuidas see üldse teadis Hamasi võitlejate kohta? Aprillis avaldas Abraham uurimuse,[8] millest selgus, et selle jaoks oli omaette masinõppe algoritmi programm nimega Lavendel. Kuus luureohvitseri, kes on olnud käesoleva kampaaniaga seotud, tunnistasid, et Lavendlil oli fundamentaalne roll palestiinlaste pommitamisel, eriti sõja algusfaasis. Lavendli pakutud andmeid kasutati praktiliselt ilma inimkontrollita ning väljaõpetamise viis oli enam kui ohtlik.
Selle süsteemi eesmärk oli koostada võimalikud nimekirjad kõikidest Hamasi ja Palestiina Jihadi liikmetest. Sõltuvalt sellest, kui lõdvaks selle inimsõela parameetrid keerati, võis Lavendel anda vastuseks kuni 37 000 isikukoodi, millest kellegi puhul ei olnud teada, kas tegemist oli ikka võitlejatega või kui oligi, siis kas nad olid üldse kunagi sõjategevuses osalenud.
Lavendli tarkvara tegeleb lihtsalt andmebaaside päringute kõrvutamisega. Kogu Gaza 2,3 miljoni inimese kohta kogutud info lastakse nendest päringutest läbi ning hinnatakse, kui tõenäoliselt võiks tegemist olla Hamasi võitlejaga. Algoritmi treenitakse nimekirjaga teadaolevatest võitlejatest ja nende kohta käiva infoga ning lastakse tarkvaral otsida „sarnaseid juhtumeid“.
Kui ühe inimese kohta leitakse rohkem kui üks võimalik inkrimineeriv vastus, siis võidakse ta lisada tapetavate sihtmärkide hulka. „Inkrimineerivate“ vastuste hulgas võib olla see, kas inimene kuulub Whatsappi vestlusprogrammis mõnda valesse vestlusgruppi või kas ta vahetab liiga tihti telefoninumbreid või koduaadressi. Kui väljavalitud sihtmärkide ring sai otsa, siis muudeti päringute eeldusi lihtsalt lõdvemaks. Ohvitserid on tõdenud, et lõpuks olid eeldused nii umbmäärased, et tõenäoliselt sisaldasid ka massiliselt tavalisi tsiviilametnikke. Seda enam, et üks andmetöötlusega seotud töötaja ütles ajakirjanikele, et algoritmi treeniti Gaza tavaliste päästetöötajate andmete peal.
Iisraeli armee loomulikult vastas uurivate ajakirjanike küsimustele, et tehisintellekti kasutati „ainult abivahendina“ ning iga sihtmärgi legitiimsus kontrolliti eraldi üle. Üks ohvitseridest tunnistas aga ajakirjanikele, et nn inimkontroll seisnes heal juhul 20 sekundis, mida ohvitserid ühele sihtmärgile pühendasid. Veakontroll? Kas valitud sihtmärk on meessoost. Luure oli teatavaks võtnud, et naisi Hamasi võitlejate seas ei ole, seega praagiti välja need Lavendli sihtmärgid, kes ei olnud mehed. Seejärel söödeti sihtmärgid järgmisse Evangeeliumi-taolisse automatiseeritud süsteemi, mis andis armeele juba täpsed sihtmärgid. Sihikule võeti need arvatavad võitlejad öösiti, mitte päeval või lahingutegevuses, vaid kodudes, kus selle tagajärjel hukkus sageli terve perekond või mitu. See koodnimega „Kus issi on“ tehisaru süsteem andis käsu pommitamiseks siis, kui sihtmärgid koju jõudsid. Iisraeli armee ei olnud huvitatud võitlejate leidmisest militaarsetel objektidel või lahingus, palju lihtsam oli sihtmärkideks valida elumajad.
Lavendli markeeritud üksikisikud olid n-ö reamehed ja nende tabamiseks eelistas armee kasutada odavat laskemoona, pomme, mis purustavad terve hoone ega ole kuigi sihitavad. Iga kahtlustatava Hamasi madalama aukraadiga võitleja kohta lubas armee tappa kuni 20 tsiviilisikut. Varasemates konfliktides ei olnud reameeste tapmisega kaasnevad tsiviilelanike surmad üldse lubatud.
Kuivõrd pommitamisele määrati kümned tuhanded inimesed, siis kadusid ära ka varasemad taustakontrollid. Selleks poleks luurel olnud piisavalt inimesi. Üks ohvitseridest ütles ajakirjanikele, et neil polnud vähimatki aimu, kuidas madalama aukraadiga võitlejate kohta midagi täie kindlusega väita, sest neid ei olnud kunagi jälgitud.
Lavendli n-ö töökindluse testimiseks tehti selle esmakordse kasutamise eel üks kontroll: söödeti ette nimekiri Hamasi võitlejatest, kelle kohta oli teada, et nad seda ka on. Selle parimate parameetrite järgi koostatud päringu tulemus vastas 90% ulatuses soovitule, st üheksa kümnest nimest olid tõesti võitlejad. Armee võttis lihtsalt teatavaks, et igal kümnendal sihtmärgil polnud tõenäoliselt üldse mingit seost Hamasiga. Või oli tegemist mõne sugulase või samanimelise inimesega. Ning sealt edasi käsitles luure ja sõjavägi Lavendli andmebaasipäringuid nii, nagu oleksid need päris luuretegevusega välja selgitatud faktid.
Informaatikas öeldakse selle kohta garbage in, garbage out, ehk kehv sisend rikub tulemuse, ükskõik kui õige ja täpne arvutuskäik olekski, on tulemus ikkagi vale. Sel viisil rumala info põhjal treenitud ja „rumalate“ pommidega läbiviidud pommitamiskampaania tõi kaasa kümned tuhanded surnud ja vigased, kuid lahingus tulemusi ei andnud. „Arvestades Gazas hukkunud 30 000 inimest, on ükskõik, kas Iisraeli armee kasutab sihtmärkide valikul kõrgtehnoloogilist tehisaru või viskab lihtsalt nooli maakaardi pihta,“ ütles Shaan Shaikh strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskusest Politicole.[9] Kui selle metafooriga edasi minna, siis Lavendel tõmbas kõigi Gaza meessoost elanike vahel liisku ja Evangeelium pildus liisuheitmise tulemuste alusel nooli. Praeguseks on õhuvägi luureohvitseride sõnul selle juhusliku arvugeneraatori põhjal pommitamise lõpetanud. Esiteks muutus USA surve piisavalt tugevaks, et väikeste (kolmekordsete) eramute pommitamine tuli lõpetada, teiseks põgenes kogu Gaza elanikkond sõja tõttu kodudest. Aga kui luureinfo annab märku mõnest Hamasi kõrgemast sõjaväelasest, siis on tehisarule arvutamiseks antud lubatud tsiviilohvrite arv endiselt sadades.
Millist abi pakkus Iisraelile Gaza maatasa pommitamine või luureinfo kõrgtehnoloogiline läbitöötamine? Praeguseks on Iisraeli armee käinud Gaza põhjaosas samu linnu vallutamas korda kolm. Pommitamises on hukkunud rohkem pantvange, kui neid on vabastatud. Ka Hamasi raketirünnakud Iisraeli pihta ei ole kuhugi kadunud, kuigi märgatavalt kahanenud.
Endiselt ei tea okupeeriv armee seda, kus võiksid olla Hamasi ninamehed või kus hoitakse pantvange – Ühendriigid pakkusid Netanyahule teavet Hamasi ninameeste peitumise kohta Gaza keskosas[10] vastutasuks pagulaslinna Rafah’ puutumata jätmise eest, Netanyahu keeldus. USA andmetel ei ole Hamas kaotanud kolmandikkugi võitlejatest ja valdav enamus tunnelite süsteemist on puutumata. Võib-olla kõige parema näite massilise infohulga kasutuse kohta annab 7. oktoobri rünnak ise. Gaza on ümbritsetud seitsme meetri kõrguse müüriga, mis on varustatud kõikvõimalike andurite ja kaugjuhitavate kuulipildujapesadega. Gaza sektori taevas on rohkem kui kümme aastat püsivalt täis luuredroone, mis lendavad kõigi majade kohal. Kõiki Palestiina telekomivõrgus tehtud kõnesid kuulatakse pealt – kui Iisrael tahtis luurata Rahvusvahelise Kriminaalkohtu tegevuse järele, siis ei pidanud nad kohtutöötajate telefonidesse sisse häkkima, sest kõik Palestiina suunas tehtud kõned olid neil juba serveris olemas.[11] Kuid ei müür ega jälitamine Iisraeli ei kaitsnud.
Tehisaru kasutamisest Gaza elanike vastu peetavas sõjas on kasu olnud ainult ühes: jätta mulje, et rünnakud toimuvad pealtnäha samasuguste protseduuride saatel, nagu neid nõutakse Iisraeli relva-sponsorite kodumaal. On luureinfo, seda kontrollitakse, mitmekordse kontrolli järel tõuseb F-16 lendu. Sellest simulaakrumist piisas, et kogu Euroopa ja Põhja-Ameerika võis kuude kaupa silmad kinni pigistada Gazas toimuvate õuduste ees. Eesti valitsusegi ministrid korrutasid pressikonverentsil, et Iisraelil on õigus, niikaua kuni ta järgib rahvusvahelist õigust. Järgib ju rahvusvahelist õigust. Strateegia pommitada kodusid eesmärgiga tabada üks võitleja, kes tõenäoliselt ei ole isegi võitleja, omandab selgemad ja tulemuslikumad piirjooned, kui eeldada, et eesmärk on tabada igaühe kohta 10–20 tavalist elanikku, aga nii, et sellest liiga suurt jama ei tekiks. Need, kelle toetus Iisraelile päriselt loeb – USA, Saksamaa –, ei ole eile sündinud ja teavad, mis toimub, aga ei saa selge sõnaga seda välja öelda, sest peaksid siis koheselt relvatarned Iisraelile lõpetama. Selleks aga on liiga selgelt pool valitud, selle nimel on Demokraatlik partei USA-s valmis kasvõi valimisi kaotama.
Euroopa ja USA kaasosalus toimepandavates sõjakuritegudes ei piirdu üksnes pilgu kõrvale pööramise ja relvade tarnimisega. Rahvusvahelised tehnoloogiafirmad on osalised selles, kuidas n-ö tehisaru treenitakse, milliseid andmeid selleks kasutatakse ja kes sellest rahaliselt võidab. Kui Gaza kooliõpetaja ja luuletaja Mosab Abu Toha kodust põgenemisel oma perekonna juurest rööviti ja Iisraeli vangilaagrisse veeti, siis selgus, et tegemist oli kahtlasevõitu visuaalse tuvastamise tarkvaraga, mis oli Abu Tohat pidanud 7. oktoobri rünnakus osalejaks. Tänu rahvusvahelisele survele Abu Toha vabastati, aga seda erinevatelt tuhandetest inimestest, keda laagrites piinatakse ja kelle seas on kümneid hukkunuid. Nagu New York Times avastas, siis oli seda tarkvara treenitud populaarse fotorakenduse Google Photos peal.[12] Lavendli üks oluline marker, mille alusel inimesi ja nende perekondi surma mõisteti, oli kuulumine ühte sõnumirakenduse Whatsapp valesse gruppi. Whatsappi omanik Meta pidi kas jagama Iisraeliga andmeid rakendusest, mille turvalisust kõigile on reklaamitud, või siis eirama teadaolevat turvaauku selles.[13] Iisraeli sõjatööstus on lepinguliselt seotud Google’i pilveprojektiga Nimbus,[14] mida juba enne viimase täiemõõdulise konflikti puhkemist süüdistati osaluses okupeeritud palestiinlaste järele nuhkimises.[15]
Hoolimata puudujääkidest Iisraeli sõjapidamissüsteemides on selge, et sarnaseid süsteeme kasutatakse ja hakatakse kasutama ka mujal.[16] USA arendab oma süsteemi, kindlasti ka Venemaa ja Hiina. On ka selge, et Iisrael ise üritab kõiki oma tehnoloogiaid välismaal turundada kui „lahingus tõestatud“ vahendeid. Ründedroonide arendaja Xtend toetus just oma „lahingukindlusele“, kui kaasas 40 miljonit dollarit edasiseks arendamiseks. Ghassan Abu Sitta,[17] kirurg, kes töötas Gaza haiglates konflikti esimesed ja kõige intensiivsemad kuus nädalat, meenutab, kuidas nemad puutusid Xtendi snaiperdroonidega kokku peamiselt haavatud laste ja naiste kaudu, keda oli droonidelt tulistatud. Iisrael kaubanduspartnereid ei vali, neid on tal autoritaarsel kursil kihutavast Indoneesiast Indiani.[18]
Kurikuulsat nuhkimisvara Pegasus on Iisrael kasutanud isegi rahvusvahelises diplomaatias punktide võitmiseks: Mehhiko ja Panama on muutnud oma positsioone ÜRO hääletustel, et saada lepingud Pegasuse ostmiseks.[19] Tahaks loota, et vähemalt Euroopas on niipaljuke arusaamist, et tsiviilelanike peal katsetatud ja kergrelvastuses sisside vastu võitlemiseks treenitud relvasüsteemid ja tehisarud päriselus millekski ei kõlba. Prantsusmaal on ots lahti tehtud ning Iisraeli relvafirmasid suurele Pariisi sõjatööstusmessile ei lasta.[20] Arvestades Eesti arvatavat Pegasuse-lembust, sama suurt läbinägelikkust siinsetelt institutsioonidelt kahjuks oodata ei ole.[21]
[1] N. Weatherald, EU Foreign Ministers Discuss Sanctions Against Israel. Politico, 27.05.2024.
[2] Y. J. Bob, IDF Bombs Whole Gaza Neighborhoods to Hit Hamas Targets – Official. Jerusalem Post, 11.10.2023.
[3] IDF Press Releses Regarding the Hamas-Israel War. Operational Update: 15,000+ Targets Struck, 6,000+ Weapons Seized; „Yahalom“ System Intercepts a UAV Near Eilat. 12.11.2023.
[4] R. Leshem, IDF Possesses Matrix-like Capabilities, Ex-Israeli Army Chief Says. Ynet News, 30.06.2023.
[5] J. Gedeon, M. Miller, Israel under Pressure to Justify Its Use of AI in Gaza. Politico, 03.03.2024.
[6] Y. Abraham, A Mass Assassination Factory: Inside Israel’s Calculated Bombing of Gaza. +972 Magazine, 30.11.2023.
[7] Y. J. Bob, IDF Bombs Whole Gaza Neighborhoods…
[8] Y. Abraham, „Lavender“: The AI Machine Directing Israel’s Bombing Spree in Gaza. +972 Magazine, 03.04.2024.
[9] J. Gedeon, M. Miller, Israel under Pressure to Justify Its Use of AI in Gaza.
[10] L. Stack, A. Boxerman, E. Nagourney, Fighting Flares Anew in Gaza as Hamas Regroups. The New York Times, 12.02.2024.
[11] H. Davies, Revealed: Israeli Spy Chief ‘Threatened’ ICC Prosecutor over War Crimes Inquiry. The Guardian, 28.05.2024.
[12] S. Frenkel, Israel Deploys Extensive Facial Recognition Program in Gaza. The New York Times, 27.05.2024.
[13] S. Biddle, This Undisclosed WhatsApp Vulnerability Lets Governments See Who You Message. The Intercept, 22.05.2024.
[14] S. Biddle, Israeli Weapons Firms Required to Buy Cloud Services from Google and Amazon. The Intercept, 01.05.2024.
[15] We Are Google and Amazon Workers. We Condemn Project Nimbus. The Guardian, 12.10.2021.
[16] G. Brumfiel, Israel Is Using an AI System to Find Targets in Gaza. Experts Say It’s Just the Start. NPR, 14.12.2023.
[17] https://x.com/GhassanAbuSitt1/status/1788570484981858793.
[18] O. Benjakob, Investigation: Israeli Surveillance Technology and Spyware Sold to Indonesia. Haaretz, 02.05.2024.
[19] R. Bergman, M. Mazzetti, The Battle for the World’s Most Powerful Cyber-Weapon. The New York Times Magazine, 28.01.2022, värskendatud 15.06.2023.
[20] France Bans Israeli Firms from Exhibiting at Upcoming Defence Fair. France24.com, 31.05.2024.
[21] J. Klementi, Uurimisrühm: Eesti eriteenistus nuhib Venemaalt pagenud ajakirjanike järel. ERR.ee, 01.06.2024.
Lisa kommentaar