Me toome väed järgmisel aastal koju,
Sest raha pole, ja heakene küll.
Seal, kus nad valvasid või hoidsid korda,
Nüüd valvaku siis sealsed, hoidku korda.
Me tahame, et raha jääks me koju,
Töö asemel. Ja nõnda on hea küll.
On raske öelda, kes kord tahtis nõnda,
Ent nüüd ei olda otsusele vastu.
See kant ei ole siin, vaid kaugel eemal,
Ja head ei kuule niikuinii sel teemal,
Me väed on neile ainult tüliks nõnda.
On järgmist aastat kergem võtta vastu.
Järgmisel aastal elame me riigis,
Mis tõi väed koju, kuna puudus raha.
Skulptuurid näevad välja vaat et samad,
Puu varjus, väljakuil, mis on needsamad.
Ei tea me lapsed, et on uues riigis.
Kõik, mis meilt neile jääda võib, on raha.
1969
Inglise keelest tõlkinud Maarja Kangro
Ilmunud Vikerkaares 2007, nr 3
Lisa kommentaar