Näen vaimusilmas nüüd, nii nagu igal ajal,
noid jäigas riides kaameid rahulolematuid,
kes taeva süvasinas ilmuvad ja kaovad,
näod kõigil muistsed nagu vihma pekstud kivid,
peas kõigil hõbekiivrid kõikumas, kõik pilgud
ühtaina pingsalt valvel, lootes näha jälle
– sest rahuldamata nad Kolgata möll jättis –
uut ohjeldamatut müsteeriumi laudas.
Inglise keelest tõlkinud Märt Väljataga
Lisa kommentaar