Kusagil minu rindkeres olev auk
muudkui kasvab.
Istun ja tunnen seda.
Ei oskagi imestada või kahju tunda.
Hea, et mõnedki tunded
nii eksplitsiitselt väljenduvad.
Hea, et nad olemas on.
Järeldan –
auk minus on hea.
Laske veel!
Ilmunud 1997, nr 1–2
Lisa kommentaar