| LUULE |
| Kirill Medvedev * kui näen sitta … |
| Tõnu Õnnepalu Klaasveranda Klaasveranda 1910, Veebruarihommik, Vana Anton, Tuhapäeval, Paastuvalgus |
| Bie Erenurm Kui väike olin |
| Igor Kotjuh *Linn, millele pole antud …, nad mõtlevad, et tunnevad …, *kunagi vastas ilja lagutenko … |
| Dennis Nurkse Eestist lahkumine Lepingut ei uuendata, Aeglane suvi, Rullid, Rindejoone rikkumine, Kodusõda, Deserteerumine, Infiltreerumine, Okupatsioon, Vabastamine, Laulatus sõjaga, Spioonid |
| Philip Gross Üleminekuriik 1. Dokumentaalfilm, 2. Pronksiaeg, 3. Teadvuse lävel, 4. Südamekivid, 5. Rahvusvahelised suhted, 6. Põletatud maa, 7. Metsavend, 8. Kirjanike liidu baaris, 9. Postsovetlik postmodern |
| PROOSA |
| P. I. Filimonov Kõige lihtsamad märgisüsteemid |
| KUNSTILUGU |
| Heie Treier Eléonore de Montesquiou Paldiski ja Sillamäe |
| ARTIKLID |
| Marek Tamm Kellele kuulub Eesti ajalugu? Sissejuhatavaid märkmeid |
| Aleksandr Filjuškin Balti meri kui Vene “mälupaik” Liivi sõja diskursusest Venemaal |
| Jürgen Beyer Mis teeb Eesti luterluse kultuuriloole huvitavaks? |
| Ulrike Plath Kadunud kuldne kese Kuus pilti Eesti ajaloost rahvusüleses kollaažis |
| Bradley D. Woodworth Kuidas kirjutada Tallinna ajalugu? Muusikaelu ja kodanikuühiskonna areng tsaariaegses paljurahvuselises linnas |
| Karsten Brüggemann “Venestamine” kui imperialistliku võimu representatsioon hilises keisririigis Eesti näitel |
| Jean-Pierre Minaudier Regionalism ja rahvuslus: võrdlevaid vaateid |
| Marko Lehti Soome Eesti suure vennana Soome-eesti suhete pahupool |
| Guntis Šmidchens Desarmeeritud, desakraliseeritud Kalevipoeg = 21. sajandi rahvuskangelane |
| INTERVJUU |
| Seppo Zetterberg Eesti ajalugu Soomest vaadatuna Küsis Marek Tamm |
| VAATENURK |
| Rebekka Lotman, Maria-Kristiina Lotman DK: sisselõiked sametisse Doris Kareva, “Deka” |
| Johanna Ross Igav nagu elu, seekord päriselt Peeter Sauter, “Beibi bluu” |
| Madis Kolk Tola trots ja Varjulise apoloogia Jüri Kaldmaa, “Isa kasvab pojaks” |
| Berk Vaher Eesti lood Z-kirjanduse kastmes Vladimir Wiedemann, “Maagide kool. Eesti okultne underground 1970–1980”, Dmitri Petrjakov, “Kaarli golem” |