Õudne lugu

1.
Kord elas mees, kus täpselt, me ei tea,
kuid üpris noorelt oli selge tal, mis
ta lastele on halb – ja mis on hea,
ning kuulsusrikkaks tulevikuks valmis
see isa tahtis panna oma poegi.
Üks oli Tiit, teist venda Teeduks hüüti
(võin eksida, kuid nimed suurt ei loegi –
loeb see, mil moel neid kasvatada püüti).
Kui kenad kaksikud! Kui ühte masti!
Nii vaimustusest kuuldavale lasti
vaid kiidusõnu sugulaste poolt
ja tunnustati vanemate hoolt.
Rõõm paraku ent üürikeseks jäi, sest
me poiste isa – tuletagem meelde –
neilt ootas üksnes parimat ning keelde
ja käske hakkas sadama kui käisest.
Ta polnud otseselt ju kuri, vaid
head soovides läks lihtsalt liialt indu
ja juba nägi poiste silmas pindu …
ja juba hakkas kostma nurinaid.

2.
Tal usku oli mõlemasse põnni,
kuid ta ei mõistnud, miks ta kaksikud
veel pooleaastasenagi ei kõnni,
veel vaibal roomavad kui vaksikud.
Miks juba rääkima ei hakka nad,
vaid lalisevad või on vakka nad?
Kus häbi – endal püksid teevad täis!
Neil aina tatine on särgikäis…
Jääb tulemata nii ju fame ja money
lõi kartma isa, arsti juurde viis
me Tiidu-Teedu, too neid aga siis
vaid kuulas, mõõtis, kaalu peale pani…
Arst kaksikuil ei leidnud mingit viga.
Ta isa rahustada püüdis vaid,
et laps ei kasva meheks otsemaid,
et kõik on kombes – selline on iga.
Ei tahtnud isa kuulatagi arsti.
„Ah kõik on kombes? Nalja teete või?
Mu poistel habe juba kasvab varsti!“
… ja selja taga ukse kinni lõi.

3.
Nüüd drill läks lahti koduseinte vahel.
Küll utsitas, küll tagant tõukas isa
me vaeseid lapsi, nõnda et neil kahel
ei jäänud varuks muud kui nutt ja kisa.
Ehk ema kuuleb, taunib isa valjust?
Ehk lepituseks tõstab hella käe?
Ent emagi, näe, kindlamaks jääb kaljust,
ei poisid armu tema silmis näe.
Miks Tiit sööb käega, kahvlit miks ei tunne?
Miks pirinata Teet ei suigu unne?
Miks Tiidus veel ei paista staari jooni?
Miks Teet ei näita mingit ambitsiooni?
(Hea lugeja, üks märkus, et sa teaks:
see jutt ka mulle kohati käib vastu.
Ma poiste kaitseks välja küll ei astu,
kuid selge see, et ma ei kiida heaks
neid arusaamu, ei loe õigeks teeks
ma ühtki säärast kasvatamismeedet.
Su ette kiretult vaid laotan need, et
sa ise näeks ja järeldused teeks.)

4.
See jutt on julm ja õudne, seda küll,
ja õudsemaks ta paraku lä’eb veelgi
Ei oota meie põngerjaid idüll
ka edaspidi, lasteaiateelgi.
On poisid julged, vahvad, hakkajad,
kuid isa leiab ikka: liiga vähe!
Neid alatasa ajab takka ja
teeb säru neil, nii-öelda istub pähe.
Toon näiteks üheainsa episoodi,
et sulle demonstreerida, mismoodi
see käib: kui vahel harva ette tuleb,
et satutakse mänguväljakule.
„See mõni torn, te tehke ikka kõrgem!“
ta utsitab neid liivakastis ning
kui Tiidul kiigehoost jääb kinni hing,
ta noomib: „Poiss, sa pole teistest nõrgem!“
Ka kullimängus poistel pole asu:
„Häh, Teet, ent plikal lasid ära lüüa!
Veel koduteel vist tahtsid jäätist süüa?
Nüüd sellest unistada küll ei tasu!“

5.
Aeg möödub, poisse koolivalik ootab.
Või mis nüüd poisse – ikka vanemaid.
Ei või nad selles laste peale loota
(me juba teame nende tagamaid.
Me teame: nende ainus prioriteet
on leida kool, kust võrsub tipp, eliit!
Et mõjuvõimsaks meheks sirguks Teet.
Et tähtsaks tegelaseks kasvaks Tiit).
Kool leitigi, mis kõrge renomeega,
kus laisklemist ei sallitud ja seega
(ning eeldades ka loomupärast andi)
me poistel paras pinge peale pandi.
Kõik samas vaimus jätkus nagu varem.
Tiit ühte pandi, Teet läks teise klassi.
Miks, küsid sa. Las ütlen, ma ei vassi:
et kumbki oleks omas kõige parem.
On poistel koolis käidud napilt nädal,
kui ema juba värsse nõuab peast
ja isa, kohkund kergest hääldusveast,
skandaalitseb: „Oh õnnetust! Oh häda!“

6.
Jah, mis sa teed, kui laps ei võta vedu?
Kõik isa õhulossid kaovad uttu.
Ehk ometi kool poistele toob edu?
Aeg näidaku – ja parem juba ruttu!
Aeg tuli nagu ikka maalt ja merelt,
päev päeva järel möödus nädalaid.
Ja poiste isa, keevaline verelt,
ei hellitanud järeltulijaid.
Aeg lendab, miks ei tunta juba keeli?
Lä’eb isa murest halliks tõsimeeli.
Miks veel ei teata Võnnu lahingut?
Ei loeta Smuuli, Krossi, Vahingut?
Kas nii peaks ükskord jõudma professuuri,
Kui ükskordühest edasi ei jõuta?
Kui seitsmeaastasteltki veel ei nõuta,
et võtaksid nad arvudest ruutjuuri?
Kui mitme idulehega on uba?
Kas Elefant on die või der või das?
Mis toime pandi Pärtliööl ja kas
võiks homme õhtuks teada seda juba?


Comments

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Vikerkaar