Rahvastiku tervis

Rahvatervise distsipliin on kunst ja teadus, mis hõlmab ja koondab ühiskondlikke pingutusi haiguste ennetamiseks, tervise parandamiseks ja elu pikendamiseks. Selle eesmärgi saavutamine pole teadagi lihtne ega sõltu vaid rahvatervise ametnikest ja aktivistidest. Kuna inimeste tervis sõltub otseselt nende laiemast elukorraldusest, siis peavad rahvatervisega tegelejad sageli oma liistude juurest teiste valdkondade juurde läbirääkimistele minema ehk püüdma vähendada kõiksugu riske, mis võivad tervist kahjustada – joogivee madalast kvaliteedist ja ebaturvalistest transpordivahenditest kuni kehva haridustasemeni.

Põllumajandustehnoloogiate arengu ja majanduskasvu kõrval on ka rahvatervise saavutused kiirendanud inimliigi võidukäiku planeedil. Tööstusrevolutsiooni algusest on modernne rahvatervis tööstustelt nõudnud paremaid hügieeni- ja töötingimusi, viinud ellu vitamiiniprogramme, muutnud vaktsineerimise osaks enamiku arenenud riikide tervisepoliitikast.

Praegu, antropotseeni algul, on planeedil tervikuna inimeste tervis parem kui kunagi varem ning me elame kauem kui kunagi varem. Kui aastal 1900 elas maakeral umbes 1,5 miljardit inimest, siis praegu on meid 7,7 miljardit. Inimese keskmine eluiga on pikenenud 48 eluaastalt 1950ndail 71-ni aastal 2016. Viimase saja aastaga langes imikusuremus 32%-lt 4,3%-le.

Selline inimpopulatsiooni õitseng on aga koduplaneedile rängalt mõjunud, ning 21. sajandi suurimate väljakutsete seas rahvastiku tervisele on kliimamuutusest ja inimese reostusest lähtuvad kahjud. Planeedi keskmise temperatuuri tõus ja sellest tulenevad ilmastikumuutused ähvardavad inimeste tervist õige mitmel moel ja loomulikult ei jaotu terviseriskid ja -kahjud ning ka võime muutustega kohaneda geograafiliselt ega inimgruppide hulgas ühtlaselt.

Kuidas mõjutab antropotseen tervist? Lühike vastus oleks, et uued olud mõjutavad rahvastiku tervist pikemas perspektiivis ootamatutel ja ettearvamatutel viisidel. Kohalik ja globaalne pole enam nii selgelt eristatavad, kui võiksime loota. Üleujutused Bangladeshis või põuad ja kuumalained Lähis-Idas on viinud ja viivad ka tulevikus konfliktide ja migratsioonini, millel on oma toime maailmamajandusele ja mis võivad koguni kukutada liberaalseid väärtusi toetavaid valitsusi meie lähedal – seega mõjutavad kliimamuutused mujal ka elu Eestis.

Otsesemalt on kliimamuutused hakanud kaasa tooma rohkem äärmuslikke ilmastikutingimusi nagu kuumalained ja külmalained, mis tekitavad vigastusi ja surmi näiteks ülekuumenemise või külmumise tõttu. Näiteks 2003. aasta kuumalaine põhjustas Prantsusmaal 15 000 surma oodatust enam. Samuti toovad endaga tervisekahjusid kaasa sagedamad orkaanid, äkkvihmad ja üleujutused. Seejuures võib üleujutuste puhul esineda kiirveega liikuvatest esemetest tulenevaid traumasid, isiklike esemete ja vara kahjustusi ja mõjusid vaimsele tervisele ning, mis kõige olulisem – vihmavee, joogivee ja kanalisatsioonivee segunemist, mis on hiljuti põhjustanud isegi kooleraepideemiaid.

2016. aastast pärinev Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava joonistab välja kaks stsenaariumi (arvestades soojenemisega vastavalt 1,8 või 3,7 kraadi võrra sajandi lõpuks) ja räägib lahti ka hulga võimalikke tervisekahjusid just Eesti kontekstis. Dokument märgib, et mõlema stsenaariumi puhul on Eesti alal oodata ilmastiku muutlikkuse suurenemist ja justnimelt sademete hulga kasvu. Kuumade ilmade suurem mõju suremusele on Eestis juba ilmnema hakanud. Aastatel 1996–2013 oli kuumade ilmade ajal (kui ööpäeva maksimaalne temperatuur ületas 27 °C) suremus keskmisest kõrgem. Sealhulgas paistis silma 2010. aasta kuum suvi, mil suremus suvekuudel oli eeldatavast ligi 30% suurem. Kuna kliimamuutuste tõttu kuumalained sagenevad, usutakse, et sõltuvalt kliimastsenaariumist (RCP4.5 või RCP8.5) on Eestis perioodil 2030–2050 keskmiselt oodata 506 kuni 679 ning perioodil 2050–2100 oodata 655 kuni 1068 liigsurma juhtu aastas.

Ilma muutlikkus Eestis võib tähendada ka sagedasemaid äkk-külmi. Külmad on suremuse seisukohast ligi 20 korda ohtlikumad kui kuumalained. Eeskätt keha külmumise tõttu (mis kurnab südame-vereringkonda), aga külmalained toovad endaga kaasa ka rohkema kiilasjää ning selle tagajärjel kukkumiste ja liiklusõnnetuste arvu kasvu, samuti võivad külmuda torustikud, mis takistab juurdepääsu joogiveele ja sanitatsioonile.

Kliimamuutused mõjutavad tervist Eestis ka kaudsemal moel. Näiteks on õhu kvaliteet kuumade ilmadega oluliselt kehvem, kuna maapinnalähedase osooni teke muutub intensiivsemaks ja aeg-ajalt võivad peente osakeste hajumistingimused halveneda ning metsatulekahjud sageneda. See kõik võib avaldada enim mõju inimestele, kel on juba astma või muud hingamisteede- ja kopsuhaigused. Samuti võib pikeneda õietolmu hooaeg ja hiljem isegi laieneda tolmlevate liikide koosseis, tuues kaasa rängema allergiahooaja.

Paduvihmad ja põuaperioodid võivad mõjutada vee kvaliteeti. Vihmade korral võib keskkonnast joogivette kanduda ohtlikke toitaineid ning reoveest eri parasiite. Põuad aga võivad jätta kaevud ilma joogiveeta. Kuumadel suvedel võivad sageneda ka veeõitsengud, rikkudes vee kvaliteeti ujumiskohtades. Taimehaiguste ja seenemürkide laialdasem levik võib toidu ohutust vähendada eriti sajandi lõpu poole, kui soojenemine tõesti intensiivsem peaks olema.

Lumevaesed ja sombusemad talved mõjutavad tervist samuti mitmel eri moel. Näiteks tõotab tulevik suuremaid kokkupuuteid ultraviolettkiirgusega, suurendades nahavähki haigestumise tõenäosust. Samuti neelab tume muld või asfalt valge lumekatte asemel rohkem valgust, kahandades talveperioodil päikesevalguse hulka, mis vähendab D-vitamiini sünteesi ning psühholoogiliselt võib tõsta enesetapu- ja depressiooniriski. Lumevaesed talved võivad muuta ka Eesti alal elavate või talvituvate taime- ja loomaliikide käitumist. Näiteks mõned puugid, kirbud ja muud potentsiaalselt haigusvektoritena ehk siirutajatena toimivad liigid elavad pehmeid talvi paremini üle ning ei ole välistatud, et Eesti aladeni laieneb uute siirutajate levikupiirkond, tuues kaasa mujal levinud, kuid siin kliima tõttu seni vähem kohatud haigusi, mis aga Euroopasse on juba jõudnud – nagu leismanioos, hantaviirus, tulareemia, dengepalavik ja teised.

Viimaks toovad kliimamuutused kaasa ka ühiskondlikke ja poliitilisi riskitegureid tervisele. Kõige otsesemalt võivad äärmuslikud ilmastikutingimused tähendada suuremat koormust pääste- ja arstiabiteenustele. Kaudsemalt võib ennustada suurenevat ebavõrdsust inimgruppide ja kogukondade vahel, kelle elupaiku kliimamuutused rohkem kahjustavad – seda nii Eesti-siseselt kui ka globaalselt. Kliimamuutuste mõju ja haavatavus nende suhtes ilmneb arenguriikides, eriti Aafrikas, oluliselt reljeefsemal kujul. Seega võib tulevikus kasvada inimeste ränne Euroopasse ja Eestisse.

Nende mehhanismide koosmõjul võib kliimamuutus oluliselt halvendada tervist, heaolu ja isegi langetada eluiga Eestis.

Rahvatervise teadus antropotseeni ajastul. Veendumus, et inimeste tervis sõltub elukeskkonna säilimisest, on viinud ka distsipliinisisesed arutelud uuele tasandile ning Londoni Hügieeni ja Troopilise Meditsiini Kooli professori Andy Hainesi algatusel on määratletud uus valdkond nimega planetary health ehk „planetaarne tervis“. Vastavalt on maailma enim tsiteeritud meditsiiniajakiri The Lancet sünnitanud tütarajakirja The Lancet Planetary Health, mille eesmärgiks on luua ja välja arendada täiesti uus teadusharu, mis otsiks ja pakuks lahendusi laiematele terviseteguritele, kaasa arvatud looduslikud ökosüsteemid, mida inimesed eluks vajavad. „Planetaarse tervise“ suuna algatamise ajendiks oli arusaam, et on saabunud aeg, mil inimtsivilisatsioon on silmitsi suurema hulga ohtudega kui kunagi varem. Suuna algatajad näevad keskkonna ja majanduse jätkusuutlikku arengut kui keskset meetodit, mille ümber tiirleb ka enamik terviseprobleemide lahendustest ja leevendustest.

Mida saavad inimesed ise teha? Mõned faktorid on paljude jaoks meist kontrolli alt väljas. Kuid on siiski asju, mida enda tervise kaitsmiseks ja parandamiseks teha saab, kui hakata lähtuma printsiibist, et mis on parim planeedile, on parim ka meile.

Esiteks, toitumine võimalikult vähese loomse valgu allikatest. Tervise vaatenurgast on tähtis eelistada taimseid toite (sh puuvili, juurvili, kaunvili, pähklid ja oliiviõli) ning võimaluse korral vähendada nende toitude tarbimist, mille peamiseks osaks on kas süsivesikud, suhkur või sool. Epidemioloogide hinnangul tekitab taimsete toitude väike osakaal eestlastele isegi suuremat tervisekahju kui näiteks tubaka või alkoholi liigtarbimine.^[1] Taimsete toiduallikate osatähtsuse kasv aitab langetada kehakaalu, ennetada hamba-aukude, diabeedi, südamehaiguste ja vähi teket. Kokkuvõtteks, taimsete toitude osa suurendamine nii liha kui muude toitude arvelt on hea süsihappegaasi vähendamisele ja hea tervisele ning seeläbi võiks Eestis ära hoida üle 3000 surma igal aastal.

Teiseks, liikumine võimalikult vähese kütusekuluga (näiteks auto asemel jalgsi või jalgrattaga). Juba minutitega tõstab selline liikumisviis enesetunnet ja vähendab depressiooni. Päevadega langetab kehakaalu. Aastatega (isegi nende puhul, kellel kehakaal juba optimaalne) kaitseb suurem füüsiline aktiivsus nii diabeedi, südamerabanduse kui ajuinsuldi eest, misläbi võiks Eestis ära hoida üle 700 surma igal aastal. Peale mainitud kasude liiklejale endale toob selline liikleja ka lisakasu oma naabrite ja teiste kogukonnaliikmete tervisele. Kuna tema sõiduvahend ei tekita nii palju õhusaastet, vähendab see nii tema enda kui ta lähedaste südamehaiguse-, diabeedi-, kopsuhaiguse- ning vähiriski. See omakorda ennetaks veel 300 surma igal aastal.

Kolmandaks, elamispinna soojendamisel põlemisvaba allika eelistamine (sh maaküte aias, päikesepaneelid katusel ja elektriküte, mis põhineb taastuval elektriallikal, nagu Eestis tuule- või Rootsis hüdroenergia). Eestis levinud puuküte põhjustab igal aastal kuni 100 ainuüksi südame- ja kopsuhaigustest tingitud surma. Gaasikateldega kaasnevad sarnased riskid, kuigi väiksemas ulatuses. Põlemisvabad allikad seevastu terviseriske kaasa ei too ega panusta niivõrd ka kliimamuutusesse, mistõttu võiks neid eelistada. Selliste võimaluste puududes peab kaaluma kodude täiendavat soojustamist, et vähendada tervist ja keskkonda kahjustava põletamise vajadust.

Mida saavad teha poliitikud? Üksikisikute käitumisest enam mõjutab rahvastiku tasandil inimeste tervist 21. sajandil poliitikakujundajate tegevus, kes peaksid planeedi keskkonna tervise osas kibekiiresti üksmeelse tegevusplaanini jõudma. Majanduse „kasvu“ defineerimine lähtudes endistviisi jõulisest loodusressursside kasutamisest ei ole jätkusuutlik. Maakasutust, energiatarbimist, transpordi infra-struktuuri, prügi ja reostuse tagasisaatmist looduskeskkonda tuleb revideerida paljudel põhjustel, millest tervis on vaid üks ja muude huvide keerises paraku iga kord mitte kõige kaalukam argument.

Poliitikute (nagu ka valijate, ametnike, aktivistide ja teiste mõjutajate) kasulikke samme saab jaotada kaheks: esiteks tegevused, mis elanikkonna käitumise kolme eelnimetatud muutust soodustavad, ja teiseks muud tegevused, mis individuaalset käitumist ei mõjuta. Esimese grupi alla kuuluvad maksud ja reklaamipiirangud kõige ebatervislikumatele toitudele ning täiendavate ressursside kasutamine taimse toidu subsideerimiseks. Samuti saab riik ehitada rohkem kergliiklusteid (millega nt Tallinn hetkel just silma ei paista), keelata fossiilkütust tarbivate sõidukite liiklust südalinnas (mida on näiteks teinud Pariis) või subsideerida küttesüsteemide vahetust ja põlemisvabu küttematerjale (vajadusel põlevkivi maksustamise kaudu). Teise gruppi kuuluvad näiteks Põxiti strateegiline ja tehniline planeerimine kui ka süsinikuintensiivsete toodete ja teenuste maksustamine, et subsideerida madalama süsinikuheitega tooteid ja teenuseid.

Laiemalt aga saab ja peab Eesti rolli mängima riigisiseste ja rahvusvaheliste poliitiliste kokkulepete saavutamisel ja täitmisel, mis inimtegevuse negatiivset mõju planeedile leevendada võiks. Eestlaste tervis 21. sajandil sõltub suurema tõenäosusega viimastest.

^[1] T. Tillmann, Mida süüa, et elada tervelt ja kvaliteetselt kõrge vanuseni? Eesti Arst, 2018, kd 97, nr 5.