Viimased read

Inglise keelest tõlkinud Märt Väljataga

   Arg pole hing mu sees,
ei tuules-tormis värise mu rind:
   näen taeva sära ees
ja sama särav usk teeb julgeks mind.

   Oo Jumal vägevaim
ja kõikjal viibiv, sind on täis mu põu,
   mu sees on eluvaim,
saan – Surematu Elu – sinult jõu.

   Nii tühine, nii nõrk
on usundite lunastusejaht
   kui närtsind maltsavõrk
või ääretut merd laisalt kirjav vaht,

   et läita kahtlust neis,
kes lõpmatusega on ühendet,
   kel kindlais sidemeis
on surematusega ankrukett.

   Su armastuse väed
maailma juhivad, sa elu tood
   ja kõrgelt kõike näed,
vaed, muudad, hoiad, lahustad ja lood;

   kui lõpeb ilm ja maa
ja universumeidki tabab hääb
   ning üksinda jääd sa,
siis sinus iga olend kestma jääb;

   kaob surm, tal puudub ruum,
ei käi ta üle ainsast aatomist;
   sa oled kõige tuum
ja kannad hävimatut olemist.

Ilmunud 2015, nr 6