ma sõidan jääõgija varju pealael kodusaarele
külgedel jää ees ja taga sadamad
pisut rohkem minekut kui päralejõudmist
ma ei tea kas jääõgija sees on päästeveste
ma pole neid kunagi näinud
kuid see ei tee mind ärevaks
jääõgija ei saa sadamate vahele ära uppuda
ta pealagi jääb ikka veest välja
seepärast olengi siin
kõige rohkem tähtede all
mitte õgija kõhus varju sees
toolide ja jopede ja võileibade vahel
mul on natuke külm
jääõgija rappub ja raputab ning
mees kes talle juhtnööre kõrva sosistab
peab mõtliku pausi
kes mind praegu näeks saaks aru
et olen ülbe seestunud
varjust ööst ja tähtedest
Ilmunud 2010, nr 9
Lisa kommentaar