Arhiiv

  • Vikerkaar 1-2 2016

    TÜHI & TÄIS – vana ja uus: vaakum, tühisus, eimiski, eitus, absurd, nihilism. Zhuangzi: mittemõtlemine kui mõtlemise algus. Innocentius III inimelu tühisusest (Marju Lepajõe). Daniele Monticelli: Horror vacui ja poliitika alusetus. Alari Allik tühjusest ja seentest. Tõnu Viik filosoofilisest tühjast. William Barrett olematuse maigust. Eneken Laanes inimmina tühjusest Rousseaul ja Gide’il. Alice Kase kaks tühjust (Eik Hermann). Nihilism ja kirjandus (Hasso Krull, Märt Väljataga). Mart Kanguri, Marko Kompuse, Jüri Kolgi jt luulet. Lauri SommeriKai Kase ja Mudlumi jutte. Arvustusi Rein Rauast, Mats Traadist, Alverist ja Lepikust

  • Vikerkaar 12 2014

    Luule

    Geoffrey Chaucer
    Tõde ehk hüva nõu ballaad
    Keskinglise keelest tõlkinud Märt Väljataga

    Jüri Kolk
    mitme muutujaga mõistatus; arno apooria; loetud sekundid enne vältimatut prantsatust; õige inimene; sesoonne; üha rohkem sõnu; sõna

    Asko Künnap
    Hakkab hämarduma; Kõik kõneles temaga; See koht, see päev; Kole oled, Kodumaa; Põlevad sillad; Varja mu üle

    Kaur Riismaa
    Sidesõnad; Ka; Millest ma mõtlen selvehallis; Sõpruse puiesteel

    Proosa

    Mehis Heinsaar
    Surm jäämägede vahel
    Conchita Suarez oli tulnud Tšiilist Tartusse eesti keelt ja ajalugu õppima. Tema sattumine siia polnud mitte päris juhuslik. Nimelt oli ta vanaisa sunnitud 1944. aastal poisikesena koos vanematega Eestist Saksamaale ja sealt omakorda Lõuna-Ameerikasse põgenema, mis tähendas seda, et Conchitas oli veerandi jagu ka eesti verd.

    Kai Kask
    Doktor Karelli helge päev

    Mart Kivastik
    Õnn tuleb magades…
    Ta tuikus kööki, lülitas kohvimasina sisse. Siis vetsu. Keeras kraani jooksma ja magas potil edasi, nagu lapsepõlves. Tookord keeras ta vee jooksma, vannitoa uks oli haagis, ema arvas, et ta pesi hambaid. Lõpuks jäi ta vannitoas magamisega vahele. Lõpuks jäädakse alati vahele.

    Artiklid

    Horace Miner
    Akireema rahva keharituaalid
    Inglise keelest tõlkinud Andra Teede
    Akireema kultuurile on iseloomulik kõrgelt arenenud turumajandus, mis on välja kujunenud tänu nende elupaiga loodusrikkustele. Kuigi enamik inimeste ajast kulub majandusalastele püüdlustele, kulutatakse suur osa tööviljadest ja märgatav hulk päevast ka rituaalsetele tegevustele. Need tegevused on keskendunud inimkehale, selle välimusele ja tervisele, mis mõlemad kummitavad põhimuredena selle rahva  teadvust. 

    Neil B. Thompson
    Akireema mõistatuslik langus
    Inglise keelest tõlkinud Triinu Pakk

    Aet Annist
    Akireema. Sõna jõud
    Horace Mineri kultuuri- ja antropoloogiakriitikast
    Äsja ilmus antropoloog Marina Welkeril huvitav teos “Korporatsiooni kehtestamine”, kus väga erinevast teemast ja käsitlusviisist hoolimata võib leida väärt paralleele siinses Vikerkaare numbris tõlgitud Horace Mineri artikliga. Welker, kes kaks aastat tegi välitööd kaevanduskorporatsiooni Newmont peakorteris Denveris ning selle Indoneesia kaevanduses, näitab, kuidas ettevõtted loovad moraalseid enesenarratiive. Nendega ähmastatakse oma tegelikke praktikaid, mis on olemuselt loodusthävitavad (näiteks paiskab Newmont merre 58 miljonit tonni kaevandusjääke aastas), ning pakutakse selle asemel kuvandit hoolivast, keskkonnateadlikust ja vastutustundlikust ettevõtlusest.

    Leo Luks
    Kivisildnik ja situatsionism

    Leonidas Donskis
    Eksiil, eksodus ja vabaduse dilemmad
    Ingliskeelsest käsikirjast tõlkinud M.V.
    Inimelu muutmine statistiliseks üksuseks on üks moodsa barbaarsuse ja nüüdismaailma moraalse pimeduse sümptomeid. Sedasama on ka inimeste taandamine tootmisteguriteks ja nende nimetamine “inimressursiks”. Kõigil neil puhkudel eitatakse inimese individuaalsust, tema maailmas olemise müsteeriumi, sest ta muudetakse anonüümseid jõude ja süsteeme teenivaks subjektiks, keda kujutavad avaliku arvamuse uuringud, turunduse ja poliitika tehnokraatlikud võrgustikud ja statistika, mis annab niisuguste jõudude ja võrgustike toimimisele õigustuse.

    Kunstilugu

    Marten Esko
    Edith Karlson
    Isiklikud ja universaalsed draamad meie kõigi peades

    Vaatenurk

    Martin Luiga
    Minu esimene kivisildnik
    (:)kivisildnik. 100% (:)kivisildnik. Jumalikud Ilmutused, Saarde;Pärnu, 2014. (Ji; 54). 250 lk. 14.99
    Juba siis, kui raamat mööda postisüsteeme kriitiku poole eksles, mõtles kriitik korruptsioonivõimaluste peale. Kuidas oleks kasulik kivisildniku kohta öelda, kuidas ajaloolises plaanis äge oleks, mida muud oleks võita või kaotada. Oma kallutatuse läbitunnetamine. Lisaks ütlemisele, kuidas tundus, ning iseoma eripärade ja positsioonide väljendamisele on arvustusega ka rõõmu võimalik valmistada. Autorile või tema vaenlastele. See on vaata et kaalukaim osa arvustuse treimise juures, kui ajalugu kõrvale jätta. Saab ka sellist pulli teha, et määrid end üleni roojaga ja siis lähed ausatele inimestele patsi lööma.

    Vahur Afanasjev
    Jää üle vaevavete
    Lauri Pilter. Vilekoor ja teisi jutte. Tuum, Tallinn, 2014. 152 lk. 15.90 €

    Märten Rattasepp
    Miniatuursete maailmade põrkumine
    Janar Ala. Ekraanirituaalid. Jumalikud Ilmutused, Saarde;Pärnu, 2014. (Ji; 57). 115 lk. 11.25 €; Edvin Aedma. Maagiline reaalsus. Playtest Games & Marketing, Tartu, 2014. 153 lk. 12.50 €

    Tõnu Õnnepalu
    Tahaks ju rahu saada
    Leo Tolstoi. Mis on kunst? Vene k-st tlk Andri Ksenofontov. Ilmamaa, Tartu, 2014. (Avatud Eesti raamat). 314 lk. 20.90 €

     

    Vikerkaare sisu 2014

     

     

     

  • VIKERKAAR 9 2014

    Luule

    Ljubov Jakimtšuk
    lagundamine
    Ukraina keelest tõlkinud Maarja Kangro

    Serhi Žadan
    Donbassi seened; Lukoil
    Ukraina keelest tõlkinud Maarja Kangro

    Kristjan Haljak
    *sõime scipioga õhtust…; *hakkab looma…; *eile õppisin…; *puu käändub…; *luhavirmalise pilvelõhkuja…; *tema on see väikene…

    Proosa

    Urmas Vadi
    Ballettmeister

    Andrei Ivanov
    Telegrammid Altonast
    Vene keelest tõlkinud Veronika Einberg

    Artiklid

    Irina Belobrovtseva
    Vene emigrandid – Tartu-Oxfordi-Harbini telg
    Vene keelest tõlkinud Kajar Pruul
    Vene emigratsiooni mitmesuguste poliitiliste voolude seas oli märkimist vääriv koht fašismil. Selle uurimine sai Nõukogude Liidus ja Venemaal võimalikuks alles alates perestroikast, kui mõiste “fašism” enda odioossus ei olnud enam ületamatuks takistuseks nähtuse teaduslikul lahtimõtestamisel.

     

    Andrei Ivanov
    Mõningad mõtted seoses Ljudmila Ulitskaja kirjadega Jelena Kostjukovitšile romaanis “Daniel Stein, tõlkija”
    Venekeelsest käsikirjast tõlkinud Veronika Einberg

    Lauri Sommer
    Rita

    Aken

    Masha Gessen
    Surevad venelased

    Vene keelest tõlkinud Jaan Ross

    Intervjuu

    Juri Orlitski
    Missugune on vene poeetiline karu?

    Küsitles Mihhail Trunin

    Kunstilugu

    Eha Komissarov
    Raul Meel kaarjoonte süleluses

    Vaatenurk

    Mehis Heinsaar
    Rännak läbi Teisipäevamaa

    Jüri Kolk, „Teisipäevamaa“

    Made Luiga
    Pärnits otsib Alephit
    Mikk Pärnits, „Symboolne Eesti pimedus“

    Leo Luks
    Kui palju kaalub kõva sõna?
    Mihkel Mutt, „Õhtumaa Eesti I“

    Aet Annist
    Rikkus kui patoloogia
    Sigrid Rausing, „Kõik on suurepärane“

  • VIKERKAAR 7–8 2014

    Luule

    Hasso Krull
    Kui kivid olid veel pehmed

    Andra Teede
    Anni mis sul mõtteis on

    Sveta Grigorjeva
    inua; *kellegi paksukintsne converse’i tennis…; *nad ütlevad et tahavad…; riigi vaenlane aka mein kampf

    Laura Liventaal
    *siis kui elu on…; *kurbuse karedad käed…; *tänahommikune lumi…; *armasta mind…

    Proosa

    Mehis Heinsaar
    Kingade elu
    Alguses ostis meid poest ära üks loll mees, kes pani meid kohe sealsamas jalga. Oma vanad kingad viskas ta sinnasamma poe kõrvale maha ja läks siis meiega läbi vihma ja poriloikude koju. Meil oli tunne, et ta ei näindki, mis tal õieti jalas on. Ta võttis meid kui mingeid tühiseid asju ja me ei sallind teda seepärast. Me tundsime tema vastu ainult põlgust. Õnneks tüdines ta meist varsti ära ja viskas minema.

    Kaupo Meiel
    Ta oli üksinda
    Oota. Oota, leitnant, ma panen su praegu siia. Saad sa nii olla? Saad? Okei, ära ainult magama jää, ma ainult, ainult lükkan selle sodi eest ära. On ikka kuradi prahti siin. Vaata, leitnant, mingid vanad püksid. Mis see on? Prill-laud. Mida kuradit, leitnant, kust see siia sai. Neetud pesumasin, oled sa sellisega pesu pesnud? Tühja sa oled, isegi mina pole sellist ühes tükis näinud ja sedalaadi kraami ma juba tean, väga hästi tean. Leitnant! Leitnant, vaata, vaata, ära nüüd magama jää. Oota, ma annan sulle vett. Sul on nägu nagu mingil sepal. Vasksepal. Vasksepal peaks ju nägu igast punast jama täis olema, vask on ju punane. Oled sa kunagi elus vaske näinud?

    Toomas Raudam
    Viimased inimesed. Lugu kraaviga

    Artiklid

    Edmund R. Leach
    Kaks esseed aja sümboolsest kujutamisest
    Inglise keelest tõlkinud Triinu Pakk

    Art Leete
    Polaarrebase tee

    Madis Arukask
    Kütt, karjus ja teadja teel mere poole
    Küsimus oma etnokultuurilisest päritolust kuulub vaieldamatult ja kohustuslikuna iga rahvuse kultuurilisse enesekirjeldusse. Modernne nooruke eesti kultuur on seda lahendanud esmajärjekorras keele kaudu. Keelelise kuuluvuse ja keelesugulastega kokkukuuluvuse kaudu on joonistunud välja ettekujutusskeemid aitamaks end positsioneerida selgepiirilise rühmana ning vaktsineerida mitte lihtsalt kõigest teistsugusest, vaid ka segastest-segavatest üleminekukohtadest ajas ja ruumis. Seda enam-vähem-selgepiirilisust on otsitud ka kaugemast ajaloost kui eesti keele tekkimine ca aastatuhande eest, aga nii on käitunud ja käituvad ka kümned muud ennasttõestavad kultuurrahvad. Kõrvuti “eestiga” on fookusalaks ka “soome-ugri” – vastavalt siis varasema ajalooperioodi jaoks.

    Valter Lang
    Eestlaste juured Eestimaal
    Eestlaste juurte pikkusega omal maal on viimasel ajal suhteliselt segased seisud. Alles see oli, kui me kõik – kes me Eesti kooliõpikute järgi ajalugu õppisime – teadsime kaljukindlalt, et eestlaste kauged esivanemad saabusid Läänemere äärde viis tuhat aastat tagasi. Siis tulid Kalevi Wiik ja Ago Künnap ja väitsid, et tegu on müüdiga ja et soomeugrilased olid tegelikult juba meie maa esmaasukad, kes kümme-üksteist tuhat aastat tagasi jõudsid siia taganeva mandrijää kannul kusagilt lõunapoolsest refuugiumist. Nüüd väidavad mõned teised keeleteadlased, kes Wiiki kontaktiteoorial põhinevat järjepidevusjuttu ei usu, et uurali algkeelt kõneldi selle algkodus Uurali mäestiku läänejalami ja Volga kääru vahel veel hiljemalt pronksiaja algul, umbes 2000. aasta paiku eKr. Siit tuleneb, et see uurali keelekuju, millest sündis algläänemeresoome keel, sai Läänemere äärde jõuda alles mõni aeg pärast mainitud daatumit, hinnanguliselt mitte enne II aastatuhande teist poolt eKr, pigem veelgi hiljem – I aastatuhandel eKr. Eestlaste juured omal maal lüheneksid sellega õige mitme aastatuhande võrra

    Tõnno Jonuks, Martti Veldi, Ester Oras
    Looduslikud pühapaigad – uue ja vana piiril

    Marju Kõivupuu
    Rahvameditsiin – argipraktikad, uurimisvaldkond, kultuuripärand

    Merili Metsvahi
    Varasem perekondlik korraldus ja õe-venna intsesti teema rahvaluules

    Anti Selart
    Germanofoobist ökoprohvetiks. Oskar Loorits ja rikutud eestlased

    Intervjuu

    Mehis ja mudelid
    Küsitles Sven Vabar

    Kunstilugu

    Valdur Mikita
    Peeter Lauritsa lennukool

    Sakari Sunila
    Presidendi mees
    Soome keelest tõlkinud Kajar Pruul

    Vaatenurk

    Mart Velsker
    „Seto luulõ antoloogia“ piirjooned  
    Kauksi Ülle (koost.), „Seto luulõ antoloogia“

    Sveta Grigorjeva
    Kes kardab Armin Kõomäge?
    Armin Kõomägi, „Minu Mustamäe“

    Helen Haav
    Maurice Blanchot’ elavate surnute öö
    Maurice Blanchot, „Kirjandus ja õigus surmale“

    Aare Pilv
    Kirjaoskusest
    Michel de Montaigne, „Esseid“
    Max Weber kõneleb oma loengus “Poliitika kui elukutse ja kutsumus” kutseliste poliitikute väljakujunemisest – see toimub vürstide võimu koondamise käigus, kui vürst aristokraatiaga võideldes ning neilt võimuvahendeid võõrandades loob enda ümber nõunike ja ametnike võrgustiku, kes pole enam temaga võimu jagavad ning võimu nimel konkureerivad vasallid, vaid ilma iseseisva võimutaotluseta võimuteostajad vürsti teenistuses. Weber toob ajaloost välja mitu põhitüüpi neist “mitteseisuslikest” või seisuste servadel asuvaist rühmadest, kelle puhul on oluline tunnusjoon nende kirjaoskus või haritus.

    Gustav Kalm
    Inimvõimekus mitteinimestele!
    Bruno Latour, „Me pole kunagi olnud modernsed“

     

     

     

  • Vikerkaar 6 2014

    Luule

    William Carlos Williams
    Proletaarne portree
    Inglise keelest tõlkinud Aare Pilv

    Lauri Teder
    Tahaks ju; *poiss on juba…; Ni Hao; Gaia

    Mait Vaik
    *autod on parklates…; *Pärsia vaibast leidsin…; Võõras tunne; *tänavad öös…; *sa lahkusid vara...

    Doxie
    Buratino kiiksud. Kättemaksupläga; Normaalse inimese monoloog; Õnnelik perekond; Stagnatsiooni luigelaul; Suvi 1989; Lilleburgerid
    Vene keelest tõlkinud Katrin Väli

    Proosa

    Margit Lõhmus
    Kolm kipsi

    Mudlum
    Kodune talitaja

    Natan Dubovitski
    Ilma taevata
    Vene keelest tõlkinud Kajar Pruul
    Meie asula kohal taevast ei olnud. Sellepärast käisime kuud ja linde vaatamas linnas. Teisel pool jõge. Linlased meid just eriti ei sallinud. Kuid ka takistusi ei teinud. Isegi rajasid ühele mäekünkale, sinna, kus seisab tellistest kirik, vaateplatvormi. Kuna nad miskipärast pidasid meid joodikuteks, siis mahutasid peale pinkide ja tasulise teleskoobi platvormile ka väikese õlleputka. Ja politsei valveposti.

    Artiklid

    Triinu Pakk
    „Mimesis“ – ülevus, katkestus, figuur

    Hasso Krull
    Väesolev võru vaim
    Millal juhtub võru kirjandus?
    Võru kirjandus on päris. Ta on päriselt olemas, ükskõik kas ta liidetakse tervikuks autorite järgi (nagu on teinud Kauksi Ülle), võrukeelsuse järgi (nagu on teinud Valdo Valper) või enam-vähem seotud tunnuste järgi, mille hulka kuuluvad autor, keel, lugeja, temaatika ja võru vaim (nagu on teinud Mart Velsker).

    Francisco Martínez
    Balta: kunsti ja antropoloogia dialoogid postsotsialistlikul turul
    Inglise keelest tõlkinud M.V.

    Intervjuu

    Thomas Piketty, David Graeber
    Kuidas vabaneda võlgadest?
    Prantsuse keelest tõlkinud Indrek Koff

    Kapitalitulu ja ebavõrdsuse dünaamika. Vestlus Thomas Pikettyga
    Prantsuse keelest tõlkinud K. F.
    On tõeline oht, et ükskord me ärkame üles ühiskonnas, mis on veelgi ebavõrdsem kui 19. sajand, sest ühendab endas päritud ebavõrdsuse meelevaldsuse meritokraatliku diskursusega, mis teeb „luuserid“ oma olukorra eest ise vastutavaks.

    Aken

    Timothy Snyder
    Ukraina – vastumürk Euroopa fašistidele?
    Inglise keelest tõlkinud M.V.
    Euroopal on probleem ja Ukraina võiks olla selle lahendus.

    Europarlamendi valimiste osalusmäär oli madal (43%) ja Euroopa-vastased parempoolsed saavutasid suurt edu, eriti Prantsusmaal, kus Front national võitis 25% häältest. Samal päeval aset leidnud Ukraina presidendivalimistel oli osalus kõrge (61%) ja võitnud kandidaat tegi kampaaniat Euroliidu-meelsel platvormil, paremäärmuslikud kandidaadid (kogudes 2%) said lüüa kõigilt teistelt, kaasa arvatud juudi kandidaadilt. Kui eurooplased oleksid hääletanud nii nagu ukrainlased, võiks Euroopa arvestada kindlama ja jõukama tulevikuga.

    Slavoj Žižek
    Kes suudab kontrollida ülivõimude-järgset kapitalistlikku maailmakorda?
    Inglise keelest tõlkinud M. V.

    Kunstilugu

    Hanno Soans Oodid kaduma kippuvale Absoluudile

    Vaatenurk

    Hasso Krull
    Kuidas saaks eesti rahvas tagasi Seitsmenda Moosese raamatu?
    Kiwa (koostaja), „Olematute raamatute antoloogia“
    Tekib küsimus, kas “Olematute raamatute antoloogial” on veel mingi peidetum eesmärk? Kas seda võiks käsitada teatava manifestina? Minu meelest jah.

    Leo Luks
    Veel valutab
    Elo Viiding, „Nõelad“

    Elo Rekkaro
    Laul meremehe naisest
    Andra Teede, „Ühe jalaga põhjas“

    Epp Ollino
    Täiesti siira, purjus lapse häälega
    Mait Vaik, „Juss ja vennad“

    Mele Pesti
    Metsikud detektiivid Tšiili ja Mehhiko öös
    Roberto Bolaño, „Metsikud detektiivid“; „Tšiili nokturn“

    (veel …)

  • Vikerkaar 4-5 2014

    Luule

    Rudyard Kipling
    Kui
    Inglise keelest tõlkinud Manivalde Mõõgaste

    Sveta Grigorjeva
    *kunagi ehmusin…; *naisluule on see…; *tuleb heteroluuletaja…; svetlana jevgenjevna grigorjeva; puu mis pole; *“seilan mööda…“

    Martin Plaser
    *meestele arst ikka ütleb…; *luurajaleidja binokli klaas…; *kõige nõmedam…; *ei tasu hoida…; *kui oleks kodu…; *ei talu mulle…; *kõnnin sest…; *muruniiduki lõhn…; *igal õhtul…

    fs
    *kas teil on olnud…; *me saame teada…; *kui banaalne…; *olid lyyrikud…; *kõle sügis…; *kottis silmaalused…; *soe ja kylm vesi…; *ma kirjutan…; *lumeinimesed…; *käsi peseb…

    Proosa

    Argo Tuulik
    Kohalik Kõvamees

    Maarja Kangro
    Mõisas ehk Hüppa tulle

     

    Artiklid

    Barbi Pilvre
    Eesti mehelikkused

    Margus Punab
    Eesti meeste tervisest
    Kõigepealt tuleb öelda, et Eesti meeste soospetsiifiline bioloogiline baas on üks tugevamaid Euroopas. Mitmete uuringute järgi on meie meeste viljakus- ja laiemalt reproduktiivtervise näitajad – sperma kvaliteet, munandimaht – Euroopa tipus. Meil esineb arenenumast Euroopast oluliselt vähem meeste sugutrakti arenguanomaaliaid. Ühed lähiajal ilmumas olevad uurimistulemused näitavad, et ka meie noorte meeste, nii eestlaste kui ka siin elavate venelaste meessuguhormoonide tase on üks kõrgemaid Euroopas.

    Johanna Ross
    Mõttetud lunnid enne ja nüüd

    Kadri Tüür, Susanna Kuusik
    Naine laevas, laev põhjas

    Andreas Kalkun, Mari Sarv
    Seks ja poeetika: regilaulu peidus pool

    Jaak Urmet
    Sind ma tahan võttemai lilleks oma voodi’elle

    Eve Annuk
    Mehelikkusest uuemas eesti luules

    Klaus Theweleit
    Mehe sündimise viisid. Mehe keha kui institutsiooni keha
    Saksa keelest tõlkinud Katrin Kaugver

     

    Kunstilugu

    Eero Epner
    Mina ja kunst

     

    Vaatenurk

    Andrei Hvostov
    Emigrandi käsiraamat, oikumeeniline
    Andrei Ivanov, „Harbini ööliblikad“

    Mariann Tihane
    Diamat on see kui on igasugu
    Robert Kurvitz, „Püha ja õudne lõhn“

    Martin Luiga
    Ideoloogiakriitiline retk läbi muinasmaa
    Mehis Heinsaar, „Ülikond“

    Lauri Laanisto
    Traditsioonid ekstaatilisel tühikäigul
    Pāvs Matsins, „Sinine kaardivägi“

    [:] Kunnus
    … seestub ja selgitab. Kongeniaalne kommentaar
    (:)kivisildnik, „Õpetaja ütles“

    (:)kivisildnik nämmutab selles luuleõpikus. See on hea.
    Nämmutab väga palju. See on väga hea.

    Kadri Tüür
    Mitme protsendi ulatuses?
    Leo Luks, „100% Leo Luks“

    Tõnis Kahu
    Kõrvalised kogemused
    David Hendy, „Müra, heli ja hääled“

    Vikergallup
    Eesti kirjandus 2013 

     

     

     

  • Vikerkaar 3 2014

    Luule

    Dmitri Prigov
    *Talv, lukksepp läheb õuele…
    Vene keelest tõlkinud Märt Väljataga

    Enn Vetemaa
    Lugupeetav J. Prévert soovitab; *Aeg vuhisedes kokku rullus…

    Indrek Lõbus
    Oli kord sõda; kiri Hebronisse; süütu hingega masinad; su hääl värises just nõnda

    Andrus Kasemaa
    elu mississipi kallastel

    Karl Martin Sinijärv
    *tahtsin kirjutada…; *sa kustutad…; *Mul on musta laega saalis…; *ma ’rmastan…; Entor Sandmani lugu

    Proosa

    Mart Kivastik
    Karistus

    Lauri Laanisto
    Tintinntinedus

    Lauriito
    Keelekas
    Juba mõnda aega paistis Anule, et päevast päeva teda ümbritsev kanakari mõjub demotiveerivalt.

     

    Artiklid

    Nelson Goodman
    Millal on kunst?
    Inglise keelest tõlkinud Märt Väljataga

    Oliver Laas
    Visuaalne kujutamine

    Zygmunt Bauman
    Euroopa eksperiment.
    Ingliskeelsest käsikirjast tõlkinud Märt Väljataga

    Ivan Krastev
    Demokraatia tõus ja langus? Meritokraatia?
    Inglise keelest tõlkinud Märt Väljataga
    „Demokraatli­ku Euroopa motoks on “kasinusele pole alternatiivi”. … Venemaal ja Hiinas korrutatakse lõpu­tult, et praegustele liidritele puudub polii­tiline alternatiiv.“

    Jaan Kaplinski
    Masin kui Euroopa ideaal
    Inglise keelest tõlkinud M.V.

    Tarmo Jüristo, Hardo Pajula
    Chang ja tema 23 asja
    Kapitalismi surmatõbede diagnoosimine ning peatse ja vääramatu huku ennusta­mine on olnud omaette tööstusharu juba vähemalt 150 aastat ning ka viimane kriis (mis kõigi märkide järgi pole veel sugugi turvaliselt selja taha jäänud) on toonud kaasa hulga uusi surmakuulutajaid ja muidu kriitikuid.

     

    Dixi

    Leo Luks
    Filosoofia viletsus distsiplinaarsetes kontekstides

    Kunstilugu

    Kati Ilves
    Loodus ja loomad.
    Katja Novitskova vahendatud reaalsuse representatsioonid

    Vaatenurk

    Indrek Lillemägi
    Kirjanikusüü ehk Asjade poolt, sõnade vastu
    Triin Soomets, „Asjade omadused“

    Jürgen Rooste
    Togides saapaninaga kaaskodanikku
    Jüri Kolk, „Ära mine valguse poole“

    Ott Kilusk
    Jumalikest ilmutustest ja evolutsioonilisest valikust
    Vahur Afanasjev, „Eesti vaarao“

    Märten Rattasepp
    Globaliseerunud Rooma hukk
    Tiit Tarlap, „Aegade julm laul“

    Leenu Nigu
    Maailma paradoksid ja lugude paljusus
    Pepetela, „Platoo ja stepp“

  • Vikerkaar 1-2 2014

    LUULE

    Loitsud kurjade vaimude tõrjumiseks
    Sumeri-akadi bilingvast tõlkinud Amar Annus

    Triin Soomets
    Tsoon nr 2; *kahel pool kostavad…; *metakalmistu koolnud…; *ykskõik mida teed…; *maa tõuseb yles; Loits; *ta ei uskunud…

    Lautréamont
    Maldorori laulud
    Prantsuse keelest tõlkinud Anti Saar

    (:)kivisildnik
    (:)tunnete sümfoonia nr 1; (:)tunnete sümfoonia nr 2; (:)tunnete sümfoonia nr 3; (:)tunnete sümfoonia nr 4; (:)tunnete sümfoonia nr 5; (:)eesti kultuuri igavus; (:)inimkond – nende kõigi lugu; (:)kui sa armastad; (:)kaevake kuradid

    Jürgen Rooste
    Lolittaggedon (vart enne inimkonna südaööd)

     

    PROOSA

    Triin Tasuja
    Õed

    Ervin Õunapuu
    Kui ingel laskus

     

    ARTIKLID

    Kristiina Ross
    Eesti kurjast

    Urmas Nõmmik
    Iiob ja tema ainumas Jumal

    David Hume
    Dialoogid loomulikust religioonist
    Inglise keelest tõlkinud Märt Väljataga

    Lev Tolstoi
    Kurja juur
    Vene keelest tõlkinud Rainis Toomemaa
    Kus on kurja juur, mille pärast me kõik kannatame?
    Kõik kaebavad selle üle, et meie elu pole hää, et inimestes on kasvanud kuri ja kuhtunud armastus, nagu on öeldud evangeeliumis. Rikkad ja tugevad kaebavad selle üle, et inimesed on kõlbeliselt alla käinud, et inimestes pole enam austust vanemate ja ülemuste vastu, et jumalakartus on kadunud, et inimesed anduvad joomisele ja liiderdamisele; vaesed ja nõrgad kaebavad selle üle, et nende elu lämmatab töö ja vaesus, et rikkad on võtnud endale kogu vara, maad, kapitalid ning peavad neid orjuses…

    Georges Bataille
    Jules Michelet
    Prantsuse keelest tõlkinud Anti Saar

    Alari Allik
    Miks on hea elada „kurjuse ja allakäigu ajastul“?
    Nendele inimestele, kes tunnevad, et nende elu on põrgu, millest ühtki teed välja ei paista viivat, võiks olla kasu mõnest arutlusest, mille kaudu keskaegsed jaapanlased õppisid põrguliku argipäevaga toime tulema ja selles isegi midagi positiivset nägema. Budistlik arusaam ajaloost oli nimelt üsna masendav. Ajal, mil ajalooline Buddha elas ja õpetas, kestis üürikest aega õige dharma ajastu (shōbō), pärast mida hakkas maailm tollase ajalookäsituse kohaselt vähehaaval alla käima.

    Paul Ricœur
    Kurjus: väljakutse filosoofiale ja teoloogiale
    Prantsuse keelest tõlkinud Indrek Koff

    Slavoj Žižek
    Radikaalne kurjus kui freudistlik kategooria
    Inglise keelest tõlkinud M. V.

    Jaan Sootak
    Hea ja kurja piir

    Kunstilugu

    Kadri Soo
    Mõista perevägivalda

    Katrin Kivimaa
    Mõistatades Mäetamme

    Vaatenurk

    (:)kivisildnik
    (:)pärast undamist tuleb kui tuleb
    Kaur Riismaa, „Majus ja majutult“

    Mariann Tihane
    Ah, alati, ah, alati on hilja
    Jürgen Rooste, „Higgsi boson“; „Laul jääkarudest ja teisi poeese“; „Kõik tänavanurkade muusikud“

    Helen Haav
    Ihade revolutsioon
    Guy Debord, „Vaatemänguühiskond
    Prantsuse marksistliku filosoofi ja kultuuriteoreetiku Guy Debord’i (1931–1994) peateose “Vaatemänguühiskond” esmatrükk ilmus 1967. aastal, selle eestindus Anti Saare ladusas tõlkes ligi pool sajandit hiljem. Raamat mõjub peaaegu manifestina: see koosneb 221 ühiskonnakriitilisest teesist, tekst on ligipääsetav, paiguti teravmeelne, retooriliselt kaasakiskuv, suisa poeetiline. Teose aforistlikkus on justkui loodud plakatite ja loosungite jaoks.

    Silver Rattasepp
    Darwini unustamine
    Charles Darwin, „Liikide tekkimine loodusliku valiku teel“

  • Vikerkaar 12 2013

    Luule

    Jevgeni Jevtušenko
    Jelabuga nael
    Vene keelest tõlkinud Anna Sophia Liinat

    Jim Ashilevi
    Tagasi löömameeste juurde

    Maarja Kangro
    Veel natuke; Lill; Bistroo; Punane mantel; Jutumärgid; *loodus tahaks vahel…

    Maarja Pärtna
    *tunneme teineteist lõhnast…; *hoia neid päevi hästi…; *keha on…; *kivid mis lebavad…; *hommikul luges…

    Proosa

    Jüri Kolk
    Sisemine kasv; Õli, õlu ja õunad; Ümarlaud; Kuu

    Mehis Heinsaar
    Mis möödas, see on läinud, mis tuleb, alles ees

    Andrei Ivanov
    Kimp
    Vene keelest tõlkinud Veronika Einberg

    Artiklid

    Tarmo Jüristo
    Andrei Ivanov ja meie aja antikangelane

    Peeter Torop
    Vanad raamatud ja uus meedia

    Aken

    David Runciman
    Kuidas küll see saab toimida?
    Inglise keelest tõlkinud Triinu Pakk

    Kunstilugu

    Rebeka Põldsam
    Mitmiktajule orienteeritud maalid

    Vaatenurk

    Hasso Krull
    Teil pole õigust olevikku ära põlata
    Sveta Grigorjeva, „Kes kardab Sveta Grigorjevat?“

    Juhan Hellerma
    Vaatlus ja üleminek
    Maarja Pärtna, „Läved ja tüved“

    Merle Pajula
    Šaržid afääridest
    Marina Elbasaar, „Slummidiplomaadid“

    Lauri Sommer
    Kae kuis kaku kokko saat
    „Raasakõisi Setomaalt“

    Vikerkaar 2013

     

     

     

     

  • Vikerkaar 10-11

    Luule

    Pablo Neruda
    Ameerika, ma ei võta su nime asjata suhu
    Hispaania keelest tõlkinud M. V.

    Octavio Paz
    Golden Lotuses;  Üks paljudest päevadest;  Läbi valguse minnes; Kirglik maastik; Nägu ja tuul; Näide; Suve käed; Värske nägu; Kaks keha
    Hispaania keelest tõlkinud Hasso Krull, Carolina Pihelgas, Mariliin Vassenin

    Gloria Gervitz
    Ränded
    Hispaania keelest tõlkinud Carolina Pihelgas

    César Vallejo
    Palverännak; Trilce
    Hispaania keelest tõlkinud Mariliin Vassenin

    Carlos López Degregori
    Puu; Portree Aldanast, kes poeb jalgadest sisse; Suurte kullast tähtedega; Inimkeha tünni sees; Piigipõld; Pulm; Langenud hiilguse kirjeldus
    Hispaania keelest tõlkinud Carolina Pihelgas, Hasso Krull, Mariliin Vassenin

    Mario Montalbetti
    Attari hull; *Vii sead ära…; H; Koitude järgnemine (fragment)
    Hispaania keelest tõlkinud Mariliin Vassenin

    Nicanor Parra
    Kolm luuletust
    Hispaania keelest tõlkinud Mariliin Vassenin

    Roberto Juarroz
    *Miski vaatab…; *Võib-olla on elu ainult…; *Kõik kaob….; *Üks aken on lahti… *Ikka tuleb hetk…; *On sõnu…
    Hispaania keelest tõlkinud Carolina Pihelgas

    Carlos Drummond de Andrade
    Murelik; Suur maailm; Libu
    Portugali keelest tõlkinud Hasso Krull

    João Cabral de Melo Neto
    Kanamuna; Aknad; Baleriin; Laud
    Portugali keelest tõlkinud Hasso Krull

    Proosa

    Clarice Lispector
    Armastus
    Portugali keelest tõlkinud Leenu Nigu

    Rubem Fonseca
    Õhtune retk. 1. osa; Õhtune retk 2. osa
    Portugali keelest tõlkinud Mele Pesti

     

    Artiklid

    Roberto Schwarz
    Rahvuslik, sest jäljendatud
    Inglise keelest tõlkinud Triinu Pakk

    Mele Pesti
    Metsiku mõtte uus tulemine

    Toomas Gross
    Uued tuuled Ladina-Ameerika religioossel põllul

    Oudekki Loone
    Horror à la oligarquìa!

    Gennaro Carotenuto
    Quo vadis, Ladina-Ameerika?
    Itaaliakeelsest käsikirjast tõlkinud Janek Fiume
    Saabudes Maiquetía rahvusvahelisest lennujaamast Caracasesse, kleepub lämmatav õhk otse nahale. Ümbritsevatel küngastel, mida hispaania keeles tähistatakse sõnaga cerros, kerkivad taeva poole töölisklassi kvartalite barakid, rajatud justkui eimillelegi. Ilmselgelt on vaesus ja puudus inimestele siin igavesti kaaslaseks olnud. Kuid lehvivad lipud ja massiivsed murales (graffitimaalingud) Hugo Cháveze, tänavu märtsis vähihaiguse tõttu manalateele läinud ja kogu rahva poolt päevi taga nutetud presidendi näoga räägivad teist keelt. Need räägivad käimasolevast revolutsioonist.

     

    Intervjuu

    Ernesto Laclau
    Demokraatia, hegemoonia ja uued projektid Ladina-Ameerikas
    Hispaania keelest tõlkinud Kristjan Pruul
    Ernesto Laclau on tuntud kui polito­loog ja postmarksismi rajajaid. Kuigi ta elab juba aastakümneid Inglismaal, on side Argentina ja Ladina-Ameerika­ga talle endiselt väga tähtis.

     

    Kunstilugu

    Rael Artel
    Kuidas siis ikkagi kanda punast?

     

    Vaatenurk

    Hasso Krull
    Lugu mehest, kes kukkus oma sokiauku
    Valdur Mikita, „Lingvistiline mets“
    Tõeline Eesti kultuur on see, millele mõeldes kunagi ei teki tahtmist haarata püstoli järele: sellisel sundliigu­tusel poleks vähematki mõtet, sest siin läheb vähemalt leegiheitjat vaja.

     

    Kaur Riismaa
    Must lagi on meie ja fs-i toal
    fs, „100% fs“

    Evelin Arust
    Luuletaja luuleväljal
    Katrin Väli, „ktrn“

    Alvar Loog
    „Don’t blame it on my youth, blame it on my heart“
    Indrek Lõbus, „Kirjad Hebronist“; Lauri Teder, „Mullikile“

    Berk Vaher
    Kui veest saab aur ja aurust vile
    P.I. Filimonov, „Thalassa! Thalassa!“

    Tiit Pruuli
    Vana mehe armastus
    Ain Kaalep, „Kodu kõikjal kaasas“
    1999. aastal peab Ain Kaalep sõnu “Eesti Vabariik” võlusõnadeks.
    Ain Kaalep on kindlasti õnnelik vana mees – tema suured unistused on täitunud. On vaba Eesti riik ja tema on selle riigi üks auväärsemaid õpetajaid. Mentor, Praeceptor Esto­niae (Jaan Krossi poolt omistet tiitel). Muidugi on selles riigis natuke ka rumalust, argust ja laiskust – Kaalepi kolme põhivaenlast.

    Kaspar Kalvet
    Noorte eestlaste elu ja seiklused Lõuna-Ameerikas
    Ivo Tšetõrkin, „Minu Amazonas. Jõkke pissimine keelatud“; Mirjam Johannes, „Minu Toba. Sulgedeta indiaanlased“
    Millist ühisosa võiks siis oodata kahelt raamatult, mille tegevuspaik asub ükstei­sest tühipalja 5000 kilomeetri kaugusel, üks Argentina poolkõrbes ja teine Amazo­nase vihmametsas? Selgub, et võrdlemisi vähe, nagu arvata oligi. Aga antud juhul vähemalt sama palju erinevuste tõttu, mis raamatute autorite vahel olid juba enne reisile minekut, kui selle pärast, kui väga nende sihtkohad geograafiliselt ja kultuuriliselt lahknesid.

     

    Lembit Liivak
    Jänku puhkab
    John Updike, „Brasiilia“

     

Vikerkaar