sisututvustus

Anti mulle KEHA, mida temaga teha? Kehadisain kunstis (Mariliis Mõttus, Kaarin Kivirähk) ja totalitaarses kujutluses (Andrei Hvostov). Teatripubliku ühiskeha (Meelis Oidsalu). Aet Kuusiku ja Jüri Kolgi kehasõnastik. Kehanormid ja neist hälbimine (Liina Pääbo, Katrin Alekand). Tervis, keskkond ja toitumine keskajal, Ida-Virumaal ja Indoneesias (Inna Jürjo, Hans Orru, Terje Toomistu). Kristjan Port dopingust. Joosep Susi ja Alvar Loog jalgpallist. Keiu Virro seksikoolitustest. Maarja Kangro ja Tauno Vahteri novellid. Rene Kari ja Netti Nüganeni kunst. Ossip Mandelštami, Piret Karro, Philip Grossi, Andrus Rõugu luuletused. Vilja Kiisler Sveta Grigorjevast, Marja Unt Mehis Heinsaarest, Ave Taavet Joonas Sildrest, Triinu Pakk Maylis de Kerangalist, Katre Talviste Kaia Sisaskist.

Tõnu Trubetsky, Kelly Turgi, Liina Tammiste, Bertolt Brechti luulet, Paula Nerve, Taavi Eelmaa, Riste Lehari ja Martti Kalda proosat. Üks ammune sügispäev Eero Epneri luubi all, Triin Vallaste eesti räpist 1990-ndatel, Piret Karro Ungari õppetundidest, Alar Kilp reaalsuse konstrueerimisest, Kadri Sikk ja Kristiina Raud veganluse ja LGBT-liikumise seostest, Mikk Pärnits meesküsimusest. Arvustuse all Sandra Jõgeva (Keiu Virro), “Sõsara sõrmeluud” (Andreas Kalkun), Mait Vaik (Made Luiga), “Eesti novell 2018” (Aro Velmet) ja (:)kivisildnik (Tõnis Vilu). Hanno Soans Kaarel Kurismaa viiest veast. Ave Taaveti joonistusi.

VÕLAD ja LAENUD, KREDIIT ja DEFITSIIT. Tuul Sepp vähist ökoloogi pilguga. Tiit Hennoste kultuurilaenudest. Adam Tooze võla- ja kasinuskriisist. Ringa Raudla riigilaenu mõttekusest. Piret Loone raisku lastud kriisist. Airi Triisberg kunstitöötaja palgast. Andreas Malm kliimakriisi süütajatest. 1990ndate kunstist ja “Pangast”, Urmas Oti surmast, Kalev Jaigi fantaasiast, Kivirähi huumorist. P. I. Filimonovi, Hardi Keerutaja ja Øyvind Rangøy jutte, Anti Saare päevik, Aygeli luulet. Ave Taaveti joonistusi.

Mitmesuguseid lugusid. Tõnis Vilu “Endast rääkimise kunst”, Vladimir Šarov “Oleviku ja tuleviku minevikust”, Marci Shore “Tõejärgsuse eelajalugu idas ja läänes”. Tõnis Saarts “Esindusdemokraatia 21. sajandil”. Kadi Viik “Ajad ei muutu niisama. #MeToost ja selle kriitikast.” Andrei Liimets jalgpallist ja poliitikast. Aet Süvari jalgpallist ja Péter Esterházyst. Reet Varblane Lylian Meistri kõhedast hubasusest. Pär Lagerkvisti, Maarja Kangro, Triin Paja, Ralf Sauteri luuletused. Indrek Koffi “Vastuhakk”, Kai Kase ja Toomas Vindi jutud. Johanna Ross arvustab Maarja Kangro auhinnaraamatut, Pille-Riin Larm Peeter Sauteri “Põrsa paremaid päevi”, Sveta Grigorjeva Kerttu Rakke “Häbi”. Ave Taaveti joonistusi.

Igavust endale otsida! Igavus kui ajaaken (Jossif Brodski), kui liigse tähendusnõudluse saadus (Katre Pärn), kui vastupanuviis (Eik Hermann). Elin Sild ja Tuul Sepp raiskamisest looduses. Berit Renser diginomaadidest. Terje Toomistu nõukogude hipidest, Amaranta Heredia Jaén seksitööst. Karl Lembit Laane riigireform rahvaesindajate loosimisega. Emily Kern vaidleb esiajaloo üle. Sei Shōnagoni “Padjamärkmed”, Tõnis Tootseni, Sandra Jõgeva, Ervin Õunapuu jutte. Carolina Pihelga, Kristjan Haljaku, Igor Kotjuhi, Jüri Kolgi, Joosep Vesselovi ja Giuseppe Ungaretti luulet. Eik Hermann Hanna Piksarve ja Hedi Jaansoo kunstist. Margus Ott kasutusest. Maia Tammjärv arvustab Urmo Jaanimäge, Ave Taavet Taavet Kaset, Andrus Kasemaa Kaur Riismaad, Mariliin Vassenin Triin Pajat ja Berk Vaher Pikri kalambuure.

Maalidetektiivid Eero Epner ja Daniel Vaarik. Piret Karro feminismikriitika kriitikast. Vestlusring: Eesti ajalugu EV100 etendustes. Ivan Lavrentjev: lahing Narva pärast – referendumist presidendini. Andrus Kasemaa „Lumehelbeke“ ja Taavi Eelmaa „Külm rubedo“. Paul Verlaine’i, Hasso Krulli, Aleksandra Tšoba luulet. Vaatenurgas Mart Velsker Krullist, Alvar Loog Teedest, Kaisa Maria Ling Oreškinist. Kristo Nurmis: Hitler eesti keeles. Mari Liis Vanem Lilli-Krõõt Repnau piltidest. Ave Taaveti pilte.